Mälestise tunnus

1) Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
2) Maastikuliselt eristatav.
3) Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Kirjeldus

Ohvriallikas asub Navi järvest ligikaudu 50 m edela poole nõo kirdeveeru alumises osas. Allikas kujutab endast ligi 1 m laiust lohku. Allika põhi on mudane, äravooluala põhjas on hele liiv,aga kohati ka muda ja prahti. Allika lähedal on suured pajud.

Asukoha kirjeldus

Allikas asub endise jaotuse järgi Põlva kihelkonnas Tsopa külas. Allikani jõudmiseks tuleb Kirumpäält sõita Tsopa külla, Navi järve nõo edelapervel olevate hoonete juurest pöörata paremale ning minna esimese kahekordse elamuni paremal pool teed, selle hoone juurest järve poole minnes jõuabki allikani.

Ajalugu

Ohvriallika kasutamise aja algust on raske kindlaks määrata, kuid rahvapärimuse järgi on tema vett kasutatud ka veel 20. sajandil. Ohvriallikat Tsopa külas on maininud 1922.a O. Ugart Põlva kihelkonna kirjelduses, lk 63, kus ta märgib, et allikavett on kasutatud silmade arstimiseks (käsikiri Ajaloo Instituudis). Allikas on võetud riikliku kaitse alla 1964. a.

Kaitsevööndi ulatus

Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Üldinfo

Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.