Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Narva raekoda,1665-1671
Mälestise registri number 14004
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 14.01.1998
Registreeritud 14.01.1998
X-koordinaat 738520.00
Y-koordinaat 6589837.99
Mälestise vana number 166
Ava kaardil

Paikvaatlused(6)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 19.09.23

Menetleja: Muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja asetäitja, Peeter Nork

Märksõna(7)

Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Raekoda, Ehitusperioodid, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Ehituskehandina suures osas säilinud Eesti esimesi barokkehitisi, esindades selle varaklassitsistlikku suunda.

Sisestatud: 16.05.2003.

Kirjeldus


Eesti esimesi barokkehitusi. 2-korruseline, sokli- ja pööningukorrusega. Kõrguse ja pikkuse suhe oli klassitsistlik, kuid kõrge kelpkatus rõhutas kompaktse fassaadi rõhtsust. Peafassaadi liigendasid läbi kahe korruse ulatuvad pilastrid ja lihtsad avarad aknad nende vahel. Hoone keskkohta rõhutas kahelt poolt tõusev vabatrepp, mis juhtis portaalini, selle kohal paiknes vapikilp ja allegooriline skulptuurigrupp - Õiglus kahe lamava voorusefiguuri vahel. Portaali kohal oli poolkorrusega seotud frontoon, katuseharjal 8-tahuline torn kahe vahegalerii, baroksete paisutuste ning terava telktipuga. Treppi piirav sepisvõre oli algselt kullatud. Põhiplaan oli selge ja loogiline. Keskosas paiknesid tähtsamad ruumid. Peaportaalist pääses suurde akantusornamendiga maalitud palklaega vestibüüli. Sealt viis trepp II korruse keskel asunud raesaali. Saali laes oli barokne plafoonmaal lõuendil. Maalinguid oli ka teistes ruumides. (EA)

Sisestatud: 16.05.2003.

Ajalugu


1665. a. esitas Lübecki ehitusmeister G. Teuffel Narva raele uue raekojahoone maketi. Ehitustöid alustati 1668. a. ning neid juhtisid Narva ehitusmeistrid Z. Hoffman sen. ja J. Bischoff ning kiviraidur H. Oracker. Toorehitis valmis 1671. a., mil torni tippu paigutati maalermeister D. Grabbeni kullatud sepistatud tuulelipp - toonekurg. Sise- ja välisviimistlustööd kestsid kuni 1675. a. Meister J. Hecht lõpetas trepi ehitamise 1681. a. ja 1686. a. toimetati Stockholmist kohale skulptuuridega kaunistatud portaal. Viimasena valmis 1687. a. trepi sepisvõre ja uksekoputi. Hoone sai II maailmaõsja käigus 1944. aastal rängalt kannatada – pärast pommirünnakut ja tulekahju oli hoonest alles vaid kiviseinad. Hoone restaureeriti 1960-63. a. (arh. H. Potti, ins. H. Uuetalu). Hoone kohandati pioneeride majaks (toonase nimega V. Kingissepa nim. Narva Pioneeride Palee). Lähtuvalt uuest funktasioonist uuendati ka siselahendus, endistest ruumidest rekonstrueeriti vaid pidulik vestibüül (laemaalingud arh-d T. Böckler, H. Potti ja F. Tomps. 1990-ndate lõpust seisab hoone tühjana. Perspektiivis on kavas hoone endises funktsioonis kasutusele võtta. (EA; arh. mälestise pass, 1982)

Sisestatud: 16.05.2003.