14037 Kreenholmi Georgi vabriku hoone, 1899
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kreenholmi Georgi vabriku hoone, 1899 |
---|---|
Mälestise registri number | 14037 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 14.01.1998 |
Registreeritud | 14.01.1998 |
X-koordinaat | 738368.00 |
Y-koordinaat | 6587466.99 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(7)
Paikvaatluse kuupäev: 05.12.23
Menetleja: Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet, muinsuskaitse vaneminspektor, Madis Tuuder
|
Märksõna(10)
Ehitised, Kompleksid, Tootmiskompleks, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitiste liigid, Tootmishoone, Vabrikuhoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Ühe omalaadsema ning huvitavama töölisasula kompleksi, mida iseloomustab ehitistüüpide mitmekesisus ja historitsistlik arhitektuur, kuuluv hooned. Vaatamata mõningatele ümberehitustele on ehitused ühtseks ning ainulaadsemaks kompleksiks vabariigi territooriumil. |
Kirjeldus Kreenholmi vabrikute ansamblis domineeriv. Pika kitsa 5-korruselise hoone risttahukalised nurgatornid annavad talle iseloomuliku jõulise silueti. Eesti tööstuseehituses esmakordselt mittekandvate välisseintega, kaheksa malmpostireaga ja valtsitud taladega täiskarkassiga hoone, milles kitsaste vahepostidega laiad aknad tagasid masinasaalide hea valgustatuse. Vahelaed ja põrandad olid puidust. Fassaadid on kontrastsed - hooneotsad historitsistlikud, neoromaani stiilis detailidega (keskne suur ümarnišš, kaaravad, piklike kaarniššide read), külgfassaadid Eestis esmakordselt esinevate aknaridadega, mis on funktsionalistlikule arhitektuurile iseloomulike lintakende eelkäijaks. Vaatamata arhitektuurilistele erinevustele liitub varem ehitatud tellistest Joala vabrikuga ja Kreenholmi saare paekiviehitustega terviklikuks, Eestis erakordseks tööstusansambliks. (EA) |
Ajalugu Valmis kompleksi viimase hiidehitisena 1899, arh. P.Alisch. Sõjas purustatud ehitis taastati 1962. (EA) |
Ajalugu Kreenholmi vabrik oli igati kaasaegne ettevõte. Tsehhiruumid olid igati ruumikad. Kõigi vabrikuruumide kogupindala oli 1906.a 1.507.755 ruutjalga ehk 495.972 m2 . Ruumid olid 4 - 4,5m kõrged, vahelaed toetusid metallkonstruktsioonidele - see vähendas seinte kandekoormust ja võimaldas jätta aknaavad suuremad. Lisaks päevavalgusele valgustas tööruume 1906.a 4391 gaasilampi. Kontor ja osa õue oli valgustatud elektriga. Tehti katset valgustada ka kogu ettevõte elektriga, kuid tulemustega ei jäädud rahule. Gaasi - valgustuse tarbeks valmistati Kreenholmi oma gaasimajas. Kõigis vabrikuruumides oli ventilatsioon - ventilaatorite ja metallist väljatõmbetorustikuga. Eriti tolmustele töökohtadele paigaldati lisaks veel kohtventilatsioon Õhus leiduvat tolmu püüti veel eriliste õhuniisutussüsteemide abil. (Puuvillatolm on tule ja isegi plahvatusohtlik). Kogu vabrikus oli sisseseatud automaatne tulekustutussüsteem. Kui ruumis tõusis temperatuur teatud tasemeni, rakendusid tööle pumbad mis juhtisid kustutusvee mööda torusid tsehhides asuvatesse veepihustitesse. Mõnda kohta olid paigaldatud ka elektrilised tuletõrjeandurid. ( loe ja imesta - ka 21. sajandi algul ei ole mitte kõigis ettevõtteis selliseid seadmeid ). |