14170 Ikoon "Tihvini Jumalaema", 19.saj. II pool (puit, tempera, hõbekate? kullatud)

Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ikoon "Tihvini Jumalaema", 19.saj. II pool (puit, tempera, hõbekate? kullatud)
Mälestise registri number 14170
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 15.01.1998
Registreeritud 15.01.1998
Mälestise vana number 724
Foto: Grete Nilp, 12.04.2017
Foto: Grete Nilp, 12.04.2017

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr. 35, (RTL 1997, 163/164, 915) Kuupäev: 03.07.1997

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 12.04.17

Menetleja: Kunstipärandi nõunik, Grete Nilp

Märksõna(9)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Objekt, Maal, Tahvelmaal, Ikoon, Sakraalmaal.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Ikoon kuulub iseloomuliku esemena õigeusu kiriku 19. saj. kunstipärandi hulka. Väärismetallist loetavate meistrimärkidega kate lisab esemele väärtust.

Sisestatud: 10.02.2006.

Ajalugu


Kunstimälestisena muinsuskaitse alla võetud ENSV Min. Nõuk. Määrusega nr. 346, 01. 08. 1973.

Sisestatud: 10.02.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, hõbe, tempera.
Tehnika: kullatud, nikerdatud, stantsitud, temperamaal.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 19. saj. keskpaik
Mõõtmed: 31 x 26 cm, kappraamistus 215 x 95 cm
Märgid (meistrimärgid): Nimbusel on hõbedaproov 84, Peterburi linnamärk ristatud ankrud ja meistrimärk C.? (kahjuks on teine initsiaal halvasti loetav).
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): -
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Ümmargusel põhjal linnamärk oli Peterburis kasutusel aastail 1818 - 1864. Ikoonil kujutatud "Tihvini Jumalaema" (”Богоматерь Тихвинская”) kuulub Teenäitaja (Hodegetria) tüüpi Jumalaema ikoonide hulka. Selle ikoonitüübi puhul istub Kristuslaps Ema vasakul käel, Jumalaema osutab parema käe viipega lapsele, kes on tõstnud õnnistava parema käe ning hoiab vasakus kirjarulli. Iseärasuseks on "Tihvini Jumalaema" puhul see, et Jeesuslapse parem jalg on põlvest kõverdatud ja pööratud tallaga vaataja poole. Legendi kohaselt maalis esimese taolise ikooni evangelist Luukas 1. sajandi Antiookias. 5. sajandiks sattus ikoon Jeruusalemma kaudu Konstantinoopolisse, kus seda hoiti Blachernose katedraalis. 1383.a. - 70 aastat enne Konstantinoopoli langemist türklaste võimu alla, oli ikoon katedraalist imelikul kombel kaduma läinud. Ikoon ilmutas end seejärel mitmel korral Venemaal vetevoogudes - nii
Põhja-Venemaal Laadoga järves kui ka mujal. Kaldale oli ta lõpuks
uhutud Tihvinka jõest. Sinna ehitati ikooni auks kirik, kuhu ikoon
paigutati. Esmalt oli kirik puust, hiljem kivist, 16. sajandil rajati
sellele kohale Tihvini Jumalaema Uinumise klooster. Ikooni hakati
pidama nii Põhja-Venemaa kaitseikooniks kui ka sõjavägede kaitseikooniks, kuna Tihvini klooster pidas 17. sajandil rootsi vägede rünnakutele hästi vastu.
Hõbekate on kaunistatud barokiajastu mõjutustega akantus-
ornamendiga.
Koostas Külli Erikson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 17.04.2008.