Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Õisu mõisa magasiait, 19. saj
Mälestise registri number 14473
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 17.02.1998
Registreeritud 17.02.1998
X-koordinaat 591300.94
Y-koordinaat 6452421.79
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Paikvaatlused(5)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 22.08.22

Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Magasiait, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Ait, Magasiait, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ühe silmapaistvaima Lõuna-Eesti mõisaansambli majandushoone. Mõisaansambli erandliku arhitektuurse lahendusega majandushoone kus on eeskuju võetud talurahvaarhitektuurist.

Sisestatud: 16.03.2007.

Kirjeldus


Ristkülikulise põhiplaaniga ühekorruseline õhukese krohviga maakivist hoone. Kaetud poolkelpkatusega. Esifassaadi lahenduses võetud eeskuju talurahva arhitektuurist, kus esifassaad on taandatud ulualuseks.

Sisestatud: 20.02.2007.

Ajalugu


Mõisa on esmakordselt mainitud 16. sajandi keskel. Kompleksi esinduslik väljaehitamine kestis 1760. aastate algusest kuni 1770. aastate lõpuni. Järgmine suurem ehitusperiood jäi 19. sajandi esimesse veerandisse. Historitsistlikke ehitisi lisati ansamblisse 19. sajandi keskpaigast kuni sajandi lõpuni. Mõisa magasiait on ehitatud tõenäoliselt 19. sajandi kolmandal veerandil. Suurejoonelise kompleksi väljaehitamise eestvedajaks oli Liivimaa maanõunik Friedrich Wilhelm von Sievers (1716-1781). Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Euseküll. 1809. aastal külastas mõisa keiser Aleksander I. Siversite perekonnale kuulus mõis 1740. aastast kuni mõisate riigistamiseni. 1922. aastast asus mõisasse maamajanduskool. 2007. aastast on mõisasüdame viis kinnistut ühe omaniku eravaldus.

Sisestatud: 14.06.2013.