Mälestised • 14509 Polli mõisa peahoone, 19.saj.

Liik: Kaitsevööndi ulatus

Polli mõisakompleksi ühise kaitsevööndi piirid vt. maa-ameti kaardilt.

Liik: Mälestise ajalugu

Polli mõis on tekkinud ühest esimesest Eesti vabatalust.
Kujunes omaette rüütlimõisaks pärast Põhjasõda, mil ta eraldati naabruses oleva Karksi mõisa maadest. 1744.a. kinkis keisrinna Jelisaveta Petrovna mõisa oma soosikule kantsler A. Bestuzev-Rjuminile. Kolm aastat hiljem müüdi mõis maanõunik von Taubele ning 1770-tel aastatel siirdus mõis maakonnakohtunik Magnus von Duntenite omandusse, kes püstitasid mõisa varaklassitsistliku kahekorruselise kivist peahoone. 1826.a. müüdi mõis võlgade tõttu kreissaadik Konstantin von Strykile. Strykide valdusse jäigi Polli kuni 1919. aasta võõrandamiseni.
Härrastemaja on ehitatud 19.s. I veerandil (täpne kirjeldus 1866) Praeguse kuju omandas 1887.a. kui ümberehitusi teostas mõisaomaniku poeg Edgar v. Stryck.
1921.a avati häärberis põllumajanduskool, mis 1944 reorganiseeriti Polli aiandustehnikumiks ja millele hiljem liitus teaduslik pool. Praegu teadustööd jätkav Polli Aianduse Instituut on mõisaruumidest välja kolinud.
(ajalooline õiend, 1984)

Liik: Mälestise kirjeldus

Historitsistlik, kahekordne, eterniitkatusega, krohvitud ja valgeks värvitud tellishoone. Keskmisele varasemal perioodil rajatud osale liituvad juurdeehitused. S-küljel peasissepääsu ees on kõrgel soklil lahtine veranda, mida katab puitpitsdekooriga lame katus. Teine lahtine veranda paiknes maanteepoolse fassaadi keskteljel, mis varasema eeskujul taastati 1950-ndate lõpul.
1920 a-te algul on lisatud hoone tiibadele II korrus ja muudetud siseplaneeringut. Endisel kujul jäid püsima vaid kaks saali, köögid ja kontoriruumid. Säilinud on ka neobarokne figuraalmotiividega glasuurpottahi, treitud detailidega puhvetikapp, söögisaali kassettlagi ja saali uksed.
(pass, 1983; EA)

Liik: Mälestise tunnus

Historitsistliku mõisaansambli härrastemaja tüüpiline näide tähelepanuväärselt suures kompleksis ja ehituslikus teostuses.

Liik: Üldseisukord ja hooldusaste

Vundamentide oluliseks lagunemise põhjuseks on sadevee juhtimise puudumine, mis soodustab edasist vundamendi lagunemist üksikutes kohtades ja maapealselt osalt krohvi mahalangemist.Eriti tuleb jälgida, et külmal ajal oleksid kõik keldrikorruse uksed-aknad suletud, et ei tekiks hoonel seestpoolt märgunud pinnase külmumisega seotud külmakerkeid, millised võivad jätkuvalt kahjustada vundamenti.
Kandeseinte olukord tervikuna hoone kontruktsioonis on rahuldav. Kohati ilmnevad räästakarniiside kahjustused ja seinapraod, mida on põhjustanud vundamendi vähene vajumine. Märgatav on välisseina krohvi kahjustus, mille on põhjustanud sadevee juhtimise puudulikkus.
Keldri ja I korruse vahelagi on võlvlagi, mis toetub seintele ja postidele. Deformatsioone ja pragusid märgata ei ole.
Pööninguvahelagi on puittaladel mustlaelaudisega, mille täiteks looduslik puistematerjal. Märgatavaid vahelaevajumisi momendil märgata ei ole.
I-II korruse vahelagi on üldiselt rahuldavas seisukorras v.a. hoone keskosas trepikoja ruumides 39/50, kus veeavarii tõttu on tekkinud põrandakonstruktsioonis mädanik ja on läbivajumise oht. Olukorra muudab halvemaks hermeetiline põrandakate, mis süvendab mädanemisprotsessi. Praeguses olukorras, kus ei toimu hoone kütmist, on vajalik koheselt eemaldada linoleumist hermeetiline põrandakate (seda teha kogu hoone ulatuses) ja kiiremas korras vahetada välja pehkinud vahelae konstruktsiooni osad.
Katusekate (etrniit) on momendil vettpidav, v.a.kohtades kus lagunevatest korstendest väljalangevate kivide kukkumisest on tekkinud augud, mille tagajärjel kohati sajab läbi. Varasemast ajast läbijooksu tagajärjel on tekkinud ulatuslikke niiskuskahjustusi. Kontrollpuurimistega tuleb kindlaks teha olemasolevate sarikate ja talade (eriti nende otste ja kivikonstruktsioonidega kokkupuutuvate osade) seisund.
Katuse kandekonstruktsioonide üldine momendi seisukord on rahuldav.
Katusesse tekkinud aukude likvideerimisega väheneb kande-konstruktsioonide ja vahelagede kahjustumise oht. Märgamist tekitab ka vihmaveeäravoolurennide puudumine ja katuse liiga lühike üleulatus. Selle tagajärjel on ohus sarikate otsad ja räästakarniisid.
Katustest väljaulatuvad korstende otsad on lagunenud. Väljakukkuvad kivid lõhuvad katusekatet, mis põhjustab vihmavee läbijooksu. Korstnajalad pigitunud ja krohvipinnad pragunenud, mis võib olla tekkinud ka maja üldise vajumise tulemusena.