Mälestise tunnus

Piirkonna ajastu tüüpiline sakraalhoone

Kirjeldus

Kavatiselt algselt tornita 3-lööviline kolme traveega pikihoone, millele liitub kesklöövist veidi laiem kvadraatne koor. Viimase seinu liigendavad avarad segmentkaarsillustega nišid, samuti kolm lihtsa kujundusega sakramendinišši. Koori katab vestfaalipärane 8-osaline domikaalvõlv, mille mõigasroided toetuvad paekivist nurgakonsoolidele. Lisaks W-portaalile oli portaal ka S-küljel. Piilarite ja võlvide kohta andmed puuduvad, löövide proportsioone markeerivad liseenilaadsed eendtoed W-seinas. harvaesinevalt oli kirikus kaks võlvidele viivat müüritreppi. Neogooti vormides torn ehit. 1866. (EA; arh. mälestise pass, 1983

Ajalugu

Paistu Maarja kirik. Kirikukihelkonda mainitud juba 1234, kirikut 1329, mil rüüstati leedulaste poolt. Kivikirik ehit. olet. 13.s. IV v. Kannatas 17.s. alguse sõdades. 1668 on mainitud torni, mis hävis Põhjasõjas. Pärast põlengut 1817 püstitati N-küljele eraldiseisev kivist alaosaga puust kellatorn. 1862-66 ehitati neogooti vormides W-torn (arh. M.v. Holst) ja sisustus. (EA)

Kaitsevööndi ulatus

kaitsevöönd vastavalt lisas toodud skeemile

Meedia

Jaanuarikuu alguse tugevad tormituuled viisid minema Paistu kiriku katuse, mis oli hoonele pandud kõigest poolteist aastat varem. Eksperdid väidavad, et katuse äralendamises mängisid oma osa ehitusvead. Foto: Peeter Kümmel

- Marko Suurmägi. Ehitusvead viisid katuse lendu. Sakala 10.02.2005
Ekspertide hinnangul oli Paistu kiriku katus, mille tormituul ära rebis, paigaldatud ehitusvigadega ning muinsuskaitse reegleid eirates.
«Katuseplekk oli kinnitatud papinaeltega ning kinnitustripid olid pandud liiga pikkade vahedega,» selgitas osaühingu Wunibald Ehitus juhataja Toivo Traksmaa, kes on kiriku üle vaadanud ning teinud katuse taastamiseks pakkumise.
«Pleki ülespöörded polnud tornikivikehandisse süvistatud ja kuigi projekteerija oli ette näinud konstruktsiooni mädanenud osade vahetuse, oli see tegemata jäetud,» loetles ta võimalikke vigu.Lisaks oli plekk pandud pikkade paanidena. «Muinsuskaitse nõuab, et sellistel ehitistel peab plekk olema tahvlitena,» lisas Traksmaa.
Tellija võttis töö vastu Muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna peaekspert Kaire Tooming on samuti kirikut vaatamas käinud ja leidnud, et üks põhjus, miks torm katuse maha rebis, oli pleki kinnitamine paanidena. Ta ei osanud selgitada, miks Muinsuskaitseamet kiriku katuse tellijana ebakvaliteetse ning muinsuskaitse nõuetele mittevastava töö 2003. aastal vastu võttis ja heaks kiitis. «Mina tulin Muinsuskaitseametisse tööle pärast nende tööde lõppu,» ütles ta. «Tundub aga, et kvaliteedi osas oleme kohati tõesti läbi sõrmede vaadanud.»
Üle-eelmise aasta sügisel oli Paistu kiriku katusetööde peatöövõtja Viljandi firma Pärlin, kes tellis katusepaneku osaühingult Pajusti Ehitus.
Pärlini tegevdirektori Enno Pikkpõllu sõnul tegi firma toona töid nii palju, kui tellija rahakott võimaldas.
«Kõik sai alguse projektist — seda õieti polnudki,» nentis ta. «Oli vaid ühe lehekülje pikkune seletuskiri, mida teha tuleks.»
Puudulik projekt põhjustas vigu
Ehitusvead tulenesid tegevdirektori sõnul just projektist. «Paanina pandi plekk seetõttu, et nõukogude ajal oli see just niimoodi pandud,» lausus ta.
Paljud tööd, mida praegu Pärlini alltöövõtjale ette heidetakse, tehti Enno Pikkpõllu sõnul kehva kvaliteediga sellepärast, et tellijal polnud raha.
Pärast tormi kutsus Pärlin kohale Pajusti Ehituse töömehed ja tahtis minna äralennanud katust taastama. «Mõne päeva pärast saime aga Muinsuskaitseametilt kurja teate, et meil tuleb sealt lahkuda,» rääkis Pikkpõld. «Põhimõtteliselt aeti meid ära.»
Kui 2003. aastal küsis ehitaja kirikule katuse panemise eest 370 000 krooni, siis nüüd küünib summa üle miljoni.
«Kui ehitustöö peaks meilt tellitama, tuleb kogu varasem töö ümber teha,» arvas Wunibald Ehituse juht Toivo Traksmaa. «Tuleb vahetada mädanenud osad ning kohati on katus väga keerulise konstruktsiooniga. Samas oleks selle raha sees ka teiste tormikahjude likvideerimine.»
Lisaks katusele lõhkus tugev tuul kiriku 11 vitraažakent ja torne.
Raha tuleb teiste arvelt
Täna koguneb Tallinnas pühakodade riikliku programmi nõukogu, kes hakkab arutama, kust kiriku taastamiseks raha võtta.
«Tõenäoliselt tuleb raha algul pühakodade programmist, kuid Kultuuriministeerium on taotlenud Rahandusministeeriumilt Paistu kirikule lisaraha,» selgitas Kaire Tooming. «Juhul kui Rahandusministeerium seda summat ei leia, jääb mõni teine kirik tänavu remontimata.»
Viljandimaal pidi esialgse kava kohaselt tänavu remonti minema Kolga-Jaani pühakoda, kuid Toominga sõnul on Paistu kirik praegu kõige olulisem.
«Seekord paneme kindlasti rohkem rõhku kvaliteedile ja alustame korralikust projektist,» lubas ta.

Arvamus

Raivo Asuküla,
Paistu kiriku õpetaja
Ehitusvead ilmnesid juba mullu kevadel, kui lume sulades hakkas vesi käärkambrisse jooksma. Toona nõudsime katuse parandamist ja seda tehti. Selgus, et katus oli seina külge ankurdamata, kuid suures osas jäi see ka pärast vigade parandamist seinale kinnitamata ning linnud käisid katuse ja seina vahelt pööningul.

- artikkel Paistu kirik kannab uut plekk - katust
http://www.sakala.ajaleht.ee/121005/esileht/5018074.php

- artikkel "Muinsuskaitse peatas Paistu kiriku akende vahetamise", 04.08.07, Hanneli Rudi
http://www.postimees.ee/040807/esileht/siseuudised/275516.php

- Paistu kirik vahetab suuri vitraažaknaid
http://www.sakala.ajaleht.ee/190707/esileht/5027625.php

- Muinsuskaitse pani kiriku akende vahetamise seisma
http://www.sakala.ajaleht.ee/030807/esileht/uudised/5027887.php
http://www.eestikirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=3304&Itemid=175

- PAISTU AKENDEST
http://www.sakala.ajaleht.ee/190707/esileht/5027625.php

- Paistu kirikut ehivad taas vitraažaknad
http://www.sakala.ajaleht.ee/?id=44104

Egon Valdaru. Uuenduskuuri läbiv Paistu kiriku torn sai välgutabamuse. Sakala 26.08.2023
https://sakala.postimees.ee/7841985/uuenduskuuri-labiv-paistu-kiriku-torn-sai-valgutabamuse