14735 Risti kabeli varemed, 15.saj.
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Risti kabeli varemed, 15.saj. |
---|---|
Mälestise registri number | 14735 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 25.02.1998 |
Registreeritud | 25.02.1998 |
X-koordinaat | 586811.00 |
Y-koordinaat | 6478628.99 |
Mälestise vana number | 1810-A |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(4)
Paikvaatluse kuupäev: 21.09.17
Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi
|
Märksõna(6)
Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kabel, Ehitusperioodid, Enne 1520.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Piirkonna keskaegne sakraalhoone. 17.-18.s. tähelepanuväärne talupoegade kultuskoht. |
Kirjeldus Äärmiselt ebakorrapärase rõõptahukalise pikihoonega liitub väiksem 4-nurkne kooriruum. Ehitatud peam. maakivist, nurkade ja portaali juures kasutatud ka tellist. 18.s. andmete põhjal oli pikikülgedel kolm akent. Kabel on olnud võlvimata. (EA) |
Kirjeldus Risti kabeli varemeid kaevati (150 m2) 1971.a. Henn Moora juhatusel. Leiumaterjali moodustavad mitmesugused 15-19. saj. mündid, pronkspannalde ja naastude katked, klaas- ja luuhelmed. Kirjandus: A.W. Hupel, Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland I. Riga 1774, lk. 156-157; III. Riga 1782, lk. 317-318; J. Jung, Eesti rahva vanast usust, kombedest ja juttudest. Kodu-maalt nr. 6, Tartu 1879, lk. 41-43; J. Jung, Muinasaja teadus Eestlaste maalt II. Jurjew 1898, lk. 219-221; J. Selirand, E. Tõnisson, Läbi aastatuhandete. Tln 1963, lk. 199-200; P. Sillaots, Kus toimus 750 aastat tagasi Madisepäeva lahing? Kalender 1967, lk. 241-244; E. Tõnisson, J. Selirand, A. Vassar, Kui Lembitu kutsus... Tln 1968; Henn Moora, Kaevamised Risti kiriku varemetes. "Tee Kommunismile" nr. 109 (4166), 14.09.1971. |
Asukoha kirjeldus Mälestis asub Vanamõisa külas, Rattama talust 500 m läänes, Pärsti-Vaalamäe tee idaküljel. Varemed asuvad madalal, 2-3 m kõrgusel moreenkünkal, millest lääne poole jäävad põllumaad, mujale aga mets ja soine heinamaa. Kabeli idaotsas on kitsam altariruum, ehitisel on silmatorkavalt ebakorrapärased nurgad ja vundament on vildaka põhiplaaniga. Vundamendi suurus on 10,8x6 m. Keskmiselt 70 cm paksused vundamendimüürid on laotud põhiliselt maakividest, telliseid on kasutatud nurkade ladumisel; väljast on müürid krohvimata, seest krohvitud. Uks asus lääneotsas. Kohati on säilinud tellistest kalasaba-kujuliselt laotud põrand. (J. Selirand, 1973) . (arheoloog Marge Konsa, 2007) |
Ajalugu Esmamainitud 1481. Alates Liivi sõjast varemeis. Lammutati 1777. Müürisäilmed kaevati välja 1971. (EA) |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kaardirakendusel. Mälestisel on ühine kaitsevöönd arheoloogiamälestisega Kabeliase ja ohverdamiskoht "Risti kabel", reg.nr. 13308 |