Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Risti kabeli varemed, 15.saj.
Mälestise registri number 14735
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 25.02.1998
Registreeritud 25.02.1998
X-koordinaat 586811.00
Y-koordinaat 6478628.99
Mälestise vana number 1810-A
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 21.09.17

Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kabel, Ehitusperioodid, Enne 1520.

Mälestise tunnus


Piirkonna keskaegne sakraalhoone. 17.-18.s. tähelepanuväärne talupoegade kultuskoht.

Sisestatud: 09.06.2003.

Kirjeldus


Äärmiselt ebakorrapärase rõõptahukalise pikihoonega liitub väiksem 4-nurkne kooriruum. Ehitatud peam. maakivist, nurkade ja portaali juures kasutatud ka tellist. 18.s. andmete põhjal oli pikikülgedel kolm akent. Kabel on olnud võlvimata. (EA)

Sisestatud: 09.06.2003.

Kirjeldus


Risti kabeli varemeid kaevati (150 m2) 1971.a. Henn Moora juhatusel. Leiumaterjali moodustavad mitmesugused 15-19. saj. mündid, pronkspannalde ja naastude katked, klaas- ja luuhelmed. Kirjandus: A.W. Hupel, Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland I. Riga 1774, lk. 156-157; III. Riga 1782, lk. 317-318; J. Jung, Eesti rahva vanast usust, kombedest ja juttudest. Kodu-maalt nr. 6, Tartu 1879, lk. 41-43; J. Jung, Muinasaja teadus Eestlaste maalt II. Jurjew 1898, lk. 219-221; J. Selirand, E. Tõnisson, Läbi aastatuhandete. Tln 1963, lk. 199-200; P. Sillaots, Kus toimus 750 aastat tagasi Madisepäeva lahing? Kalender 1967, lk. 241-244; E. Tõnisson, J. Selirand, A. Vassar, Kui Lembitu kutsus... Tln 1968; Henn Moora, Kaevamised Risti kiriku varemetes. "Tee Kommunismile" nr. 109 (4166), 14.09.1971.

Mälestis asub Vanamõisa külas, Rattama talust 500 m läänes, Pärsti-Vaalamäe tee idaküljel. Varemed asuvad madalal, 2-3 m kõrgusel moreenkünkal, millest lääne poole jäävad põllumaad, mujale aga mets ja soine heinamaa. Kabeli idaotsas on kitsam altariruum, ehitisel on silmatorkavalt ebakorrapärased nurgad ja vundament on vildaka põhiplaaniga. Vundamendi suurus on 10,8x6 m. Keskmiselt 70 cm paksused vundamendimüürid on laotud põhiliselt maakividest, telliseid on kasutatud nurkade ladumisel; väljast on müürid krohvimata, seest krohvitud. Uks asus lääneotsas. Kohati on säilinud tellistest kalasaba-kujuliselt laotud põrand. (J. Selirand, 1973) Keskajal katsid katoliiklikud külakabelid tiheda võrguna kogu Eestit. Enamasti olid need väikesed puitehitised, mis on aja jooksul jäägitult hävinud, jättes rahva mällu alles vaid kohanime. Vanamõisa 15. sajandil Suure-Jaani kiriku abikirikuks rajatud Risti kabel on üks vähestest eranditest. Maakividest ehitatud hoonest on säilinud alusmüüristik, mis praegu konserveerituna on oma algsel asupaigal vaadeldav. Omal ajal koguneti siia kord aastas kabeli nimega seotud kirikupühal – kevadisel ristipäeval, 2. mail, mil õnnistuseks, tänuks ja palvete täitumiseks toodi annetusi. Kirikuvõimude käsul hävitati pühamu 1777. aastal, kuid nagu osutavad mündileiud, jätkus ohverdamine kabeliasemel kuni 19. sajandi alguseni. Vanem rahvapärimus on talletanud mitmeid legende Risti kabeli rajamisest. Neist ühtedes räägitakse ära eksinud rändurist, kes pääsemise korral tõotab tänutäheks kiriku ehitada, teistes aga pimedast väejuhist, kes imetabaselt tervenes pärast kiriku valmimist. Mõned ajaloolased on püüdnud kabelit seostada 1217. a Madisepäeva lahingu sündmustega. Arheoloogilised uuringud seda oletust ei kinnitanud. Ainsad muinasaegsed leiud pärinevad siin kiviajal olnud elupaigast. (arheoloog Marge Konsa, 2007)

Sisestatud: 08.01.2014.

Asukoha kirjeldus


Mälestis asub Vanamõisa külas, Rattama talust 500 m läänes, Pärsti-Vaalamäe tee idaküljel. Varemed asuvad madalal, 2-3 m kõrgusel moreenkünkal, millest lääne poole jäävad põllumaad, mujale aga mets ja soine heinamaa. Kabeli idaotsas on kitsam altariruum, ehitisel on silmatorkavalt ebakorrapärased nurgad ja vundament on vildaka põhiplaaniga. Vundamendi suurus on 10,8x6 m. Keskmiselt 70 cm paksused vundamendimüürid on laotud põhiliselt maakividest, telliseid on kasutatud nurkade ladumisel; väljast on müürid krohvimata, seest krohvitud. Uks asus lääneotsas. Kohati on säilinud tellistest kalasaba-kujuliselt laotud põrand. (J. Selirand, 1973) . (arheoloog Marge Konsa, 2007)

Sisestatud: 08.01.2014.

Ajalugu


Esmamainitud 1481. Alates Liivi sõjast varemeis. Lammutati 1777. Müürisäilmed kaevati välja 1971. (EA)

Sisestatud: 09.06.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 3). Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste kaardirakendusel. Mälestisel on ühine kaitsevöönd arheoloogiamälestisega Kabeliase ja ohverdamiskoht "Risti kabel", reg.nr. 13308

Sisestatud: 08.01.2014.