14819 Raasiku vana kalmistu • Mälestised

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Vaade Raasiku vanale kalmistule 
Autor Ly Renter 
Kuupäev  28.02.2008 Vaade Raasiku vanale kalmistule 
Autor Ly Renter 
Kuupäev  28.02.2008
Mälestise nimi Raasiku vana kalmistu
Mälestise registri number 14819 Mälestise vana number
Registreeritud Kinnismälestis Liigitus ajaloomälestis
Arvel 05.03.1998
Registreeritud 05.03.1998
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 03.12.1997 määrus nr. 76, (RTL 1998, 40/41, 189) Kuupäev: 03.12.1997
Katastrikood
Aadress
Omanikud/valdajad
Leevendused
Inspekteerimised

Seisund: rahuldav
Inspekteerimise kuupäev: 28.02.2008
Inspektor: Muinsuskaitseameti Harju maakonna vaneminspektor, Ly Renter

Kirjeldused

Liik: Mälestise kirjeldus

Raasiku aleviku põhjaserval, Jägala tee ääres paiknev kalmistu on rajatud hiljemalt 19. saj. Kalmistu piirideks on madal maakividest piirdeaed, mis idaserval ei ulatu külgnevast maanteest oluliselt kõrgemale. Sissepääsudeks kalmistule on avad piirde ida- ja lääneosas ning lõunatipus. Idaserval paiknev kabel on krohvitud paeseintega, ristkülikulise põhiplaaniga, kiltkivikattega viilkatusega hoone. 20. saj. keskpaigast vanemaid hauatähiseid ja –piirdeid on kalmistul 2001 jaan. Loendatud . 109 valatud metallist hauatähist, 239 sepistatud hauatähist, 40 metallpiiret, 41 kivist hauatähist. Kalmistu pindala 3,12 ha.

Kirjelduse koostaja: Silja Konsa 2002.a.

Sisestatud: 11.01.2007

Liik: Mälestise tunnus

hauatähised, hauad, piirdeaed. Omab kultuuriajaloolist, kunstilist (hauatähised), miljöölist väärtust.

Kirjelduse koostaja: Silja Konsa 2002.a.

Sisestatud: 11.01.2007

Liik: Üldinfo

Mineviku mälestused Harju-Jaani kihelkonnast Arnold Küssner Harju-Jaani koguduse õpetaja ülestähenduste järgi

1845.a. andis Raasiku mõisa omanik Graf von Sievers 9 vakamaa suuruse uue surnuaia, mille keskpaigas üks vakamaa mõisnikude matmise kohaks määrati. Terve aia eest makseti von Sieversile 1 rubla iga kihelkonna adra pealt. Selle raha lubas herra von Sievers kiriku heaks tarvitada. 4.augustil 1846.a. õnnistas Jüri õpetaja praust Schwalbe uue aia pidulikult sisse ja sellsamal päeval maeti sinna esimene surnu: Anijalt Wainu Nigula tütar Liiso.
1851.a. tehti kiriku juurest surnuaiale kivi tee.

Sisestatud: 22.03.2012