Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Seidla mõisa park
Mälestise registri number 14940
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 22.05.1998
Registreeritud 22.05.1998
X-koordinaat 597540.99
Y-koordinaat 6552117.50
Mälestise vana number 377
Ava kaardil
Seidla mõisa park 10.juuni 2009 Kadi Särgava
Seidla mõisa park 10.juuni 2009 Kadi Särgava Vabakujuline pargiosa foto Riina Pau 06.05.2011 Endise barokkaia osa. foto Riina Pau 06.05.2011 Peahoone esine suur ovaalne muruväljak Vaade esiväljakult tall-tõllakuuri vare suunas. Esiväljakut ääristab mitmerindeline puistu. Foto Silja Konsa 28.08.2014. Seidla mõisa park, esiväljaku vaade lõunast. Foto: K. Klandorf 09.05.2017. Seidla mõisa park, vaade aida poolt peahoone suunas. Foto: K. Klandorf 06.12.2019.
Galerii(7)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 11.02.1998 määrus nr. 4, (RTL 1998, 147/148, 554) Kuupäev: 11.02.1998
"Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 24. augusti 2005. a käskkiri nr 265 (RTL, 01.09.2005, 93, 1423) Kuupäev: 24.08.2005

Paikvaatlused(11)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 30.04.20

Menetleja: Järelevalve osakonna juhataja, Karen Klandorf

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Barokkansamblisse kuuluva pargi näide.

Sisestatud: 30.05.2007.

Kirjeldus


Keskmise suurusega 6.7ha pargi moodustab suur ovaalne esiväljak. Väljakut raamivad kirdest ja edelast kaaristusega kõrvalhooned.
Tagaväljak on väike. Siin on varem olnud barokne ehisaed, ümbritsetud kõigist külgedest müüriga. Pargi põhiosa jääb põhja ja kirdesse, siin asub ilusa kaaristusega kivist kelder. Parki ümbritseb 18.-19. sajandist pärit müür. Säilinud ka munakivitee.
Dendroloogiliselt on park keskmise liigirikkusega, peapuuliik on pärn. Okaspuudest harilik elupuu, harilik kuusk, mitmed nulu liigid.
Lehtpuudest on esindatud harilik saar, harilik tamm, harilik vaher, arukask, raagremmelgas.
Põõsastest leidub pargis suur läätspuu, harilik sirel, harilik kuslapuu, läikiv tuhkpuu.
(pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 30.05.2007.

Ajalugu


Algne regulaarstiilis planeeringuga park rajati 18. sajandi II poole keskel. 19. sajandi II poolel rajati juurde vabakujuline pargiosa koos esiväljakut raamiva puiesteega.

Sisestatud: 30.05.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Sisestatud: 17.02.2009.