Mälestised • 14996 Järva-Peetri kirik

Liik: Meedia

- Järva –Peetris elatakse katuseootuses
www.eestikirik.ee/content/view/1063/92/

- Järvamaa suurim kirik saab uue puukilpkatuse
www.epl.ee/artikkel_316488.html

-Kaire Tooming Kirikutevõrk kujunes välja keskajal
www.eestikirik.ee/content/view/1306/49/

-Vanad kirikuorelid elavad keerulist elu
www.jt.ee/050207/esileht/20004861.php

-Miljonid aitavad katuse peale
www.jt.ee/250108/esileht/20007918.php

Liik: Mälestise ajalugu

Ehitati tõenäoliselt 14. sajandi esimesel veerandil. Arvatavasti 14. sajandi teisel poolel ehitati raidportaaliga põhjaeeskoda. 1868. a. sai torn arh. J. G. Mühlenhauseni projekti järgi praeguse kõrge kuju ja kiivri (69, 7 m).

Liik: Mälestise kirjeldus

Kavatis järgib Järvamaal Liivi ordu patronaadi all väljakujunenud põhiskeemi ja koosneb kolmelöövilisest kodakirikulisest pikihoonest, ühe võlvikuga väiksemast nelinurksest koorist ja läänetornist. Algselt oli torn pikihoone seinast vaid platvormkorruse võrra kõrgem. Torni alumine kõrge võlvkorrus on idaküljel avatud ja moodustab kesklööviga ühtse ruumi. Müüritrepp paikneb lääneseinas (sama Pilistvere kirikus), avanedes ülal nii torni platvormkorrusele kui ka pikihoone võlvipealsele.
Raidportaalid on pikihoone põhjaseinas ja tornifassaadis. Mõlemad on teravkaarsed ja kitsad, mis on Järvamaa portaalidele iseloomulik. Palendi profiil moodustub sügavast rihvast ja turpadest, mis on omavahel kitsaste liistastmetega seotud (sama Pilistveres). Pikad ühejaolised aknad on sillatud lamedalt teravkaarseiks. Kitsas püstaken on ka lääneportaali kohal, asendades seal Järvamaal tavalist ümarakent.
Erinevalt naaberkirikutest on võlvlaed ehitatud ühtse tervikuna, korraga kooris ja pikihoones. Kõik on kuplitaolised ristvõlvid, kus servjooned eenduvad üksnes kandades. Koorivõlviga liitub idaküljel järvamaapärane idakaar, moodustades altari kohal arhitektuurilise baldahhiini (sama Ambla, Koeru kirikus). Pikihoones toetab võlve kolm paari tüsedaid ümarsambaid, mille baasiprofiil järgib paiguti veel atika vorme, kuid kapiteel on asendatud hilisgooti talumiga. Laias kesklöövis on võlvikud põhiplaanilt kvadraatsed, kitsamates külglöövides ristkülikulised. Laia nelinurkse ristlõikega vöönd- ja arkaadikaared suurendavad üksikute võlvide arhitektuurilist iseseisvust. Kaared toetuvad külgseintel pikkadele rippliseenidele ja idaseinal võidukaare kõrval rippkolonettidele; üksikud taimemotiivid kolonettide madalreljeefses dekooris on hilisgootiliselt trafaretsed. Loetletud detailid osutavad Tallinna toomkiriku koori eeskujudele. Samast on pärit ka kuubikujuline veesülitite motiiv võlvikandades (sama Pilistvere kirikus).
Sisustuses kaks krutsifiksi (16. sajand ja 17. sajand); kaks laelühtrit (1651-52); messingist laelühter (18. sajand); hauaplaate (16. ja 17. sajand).
(Villem Raam, Eesti arhitektuur)

Liik: Mälestise tunnus

Järvamaa suuremaid kirikuid, mis esindab Järvamaa vanemast arhitektuuriarengust lähtunud ruumivormi noorimat, silmapaistvalt omapärast varianti milles ilmneb läheneva hilisgootika lihtsustunud vormiüldistus.
Piirkondlikus keskaegse arhitektuuri kontekstis iseloomulik kolmelööviline kodakirik.