Mälestise tunnus

Ajaloolise Laupa mõisa ansamblisse kuulunud kõrvalhoone.

Kirjeldus

1-korruseline, historitsistlikus võtmes, algselt poolkelpkatusega, krohvimata fassaadiga pae- ja maakivist tallihoone. Hoone paikneb pargi lõunaküljel Türi-Pärnu maantee läheduses esifassaadiga mõisa peahoone suunas. Avad paiknevad korrapäraselt. Avatäited on puidust. Pika hoone fassaadil domineerib maakividest laotud seinapind. Seinapinda liigendavad hoone nurkades paiknevad krohviga markeeritud piilarid ja akende ümbruse valge raamistus. Esifassaadi keskmes on viis segmentkaarse sillusega ukseava, mis on kinni müüritud. Lisaks on hoone külgedel ja otstes veel mitmed horisontaalse sillusega ukseavad. Viiluväljadel on kasutatud kahel pool ukseava ümaraknaid. Esi- ja tagafassaade ilmestavad rütmiliselt paiknevad poolkaarsed aknaavad. Pika hoone idapoolne otsafassaad on suunatud Türi-Pärnu maanteelt peahoone ja jõesillani viiva tee poole.

Ajalugu

Esimesed teated mõisast on 1614. aastast. 1630. aastal läänistati mõis Fersenitele, kes olin mõisa omanikud järgmised kakssada aastat. 1849. aastal ostsid mõisa Taubed, kelle valduses oli mõis kuni võõrandamiseni. Suurem ehitused võeti mõisas ette 18. sajandil Fersenite ajal ja 19. sajandi teisel poolel peale valduse üleminekut Taubedele. 1905. aasta revolutsioonis kannatada saanud mõisasüdames viidi 20. sajandi teisel kümnendil läbi ulatuslikud taastamistööd. Mõisa tallihoone on tõenäoliselt ehitatud 19. sajandi kolmandal veerandil, enne 1881. aastat. Mõisa ajalooline saksakeelne nimetus on Laupa. 1922. aastast töötab mõisas kool.

Allikad

Joonuks, H. (1977) Laupa mõis. Inventariseerimine. [www] http://register.muinas.ee/?menuID=archivalmaterial&action=view&id=2468 (05.02.2014)

Kirjandus

Abner, O. Konsa, S. Lootus, K. Sinijärv, U. Eesti pargid 1. (2007) Eesti pargid 1. Laupa mõisa park.