Mälestise tunnus

Vabakujundusliku pargi tüüpiline näide piirkonnas.

Kirjeldus

Keskmise suurusega 5,4 ha vabakujunduslik mõisapark, kus peahoone asub pargi keskel tagafassaadiga sissesõidutee poole. Seega tuleb esiväljakule jõudmiseks sõita läbi pargi ja ümber peahoone. Selline kompositsiooniline lahendus on mõisaparkides küllaltki ebaharilik. Peahoone ees asub ovaalne esiväljak, mida esialgselt piiras ringtee. Viimane on tänaseks mattunud aga rohukamara alla.
Hoone taha jääb väike avatud väljak. Tagaväljaku ühel küljel on vaba kaldajoonega tiik. Kunagisest suurest tiigist on nüüdseks alles vaid väike kinnikasvanud veesilmake. Peahoone tagusel alal sissesõidutee ääres torkab silma võimas tammepuu. Selle all olevat mõisnikud nüpeldanud Mahtra sõjast osavõtnuid.
Teisele poole tiiki jääb tihe pargipuistu. Piki pargi idaserva kulgeb pikk pärnaallee. Kohati on märgata ka võssa kasvanud puudegruppe ja -ridu. Tihe puistu jätkub pargi kirde- ning põhjaosas.
Sissesõiduteest lääne poole jäävas pargialas vahelduvad üksikud väiksemad välud tiheda pargipuistuga. Seda pargiosa läbiv väike jalgrada möödub ka pisikesest tiigist. Pargi läänepiiriks on metsa kasvanud vana sõidutee. Osaliselt on säilinud ka pargi territooriumi põhjast ning läänest ääristanud paekivimüür.
Valitsejamaja ning linnu-pesumaja vahele jäi mõisa rohtaed, mis praeguseks on kaotanud oma esialgse ilme.
Pargi omalaadse pikenduse moodustab sepikoda ümber asuv kuriili ja lubarski lehistest väike salu ja allee.
Põhilise pargipuistu moodustavad kodumaised pärnad, tammed ja vahtrad.
(pargiankeet, 2002)

Ajalugu

Vaimõisa park on rajatud 19. sajandi keskel ja II poolel endisele põllumaale. Esmalt kujundati peahoone lähim ümbrus, seejärel pargi äärealad.

Kaitsevööndi ulatus

50 meetrit pargi välispiirist.