Mälestised • 15346 Purila mõisa peahoone

Liik: Meedia

- Purila mõisa hetkeseis on nukker ning tulevik ebaselge
www.nadaline.ee/index.php3

Liik: Mälestise ajalugu

Kirjalikes allikates mainitakse Purila mõisa (Purgel) esmakordselt 1513. aastal. Sel ajal olevat mõis kuulunud Pirita kloostrile 1611. aastal oli mõisaomanikuks M. Engelhard. Vene kroonumõisaks sai Purila 1739. aastal. Paarkümmend aastat hiljem ostis mõisa F. Löwen. Mõisaomanik vahetus taas 18. sajandi lõpuaastail, mil mõis läks F. von Helffreichile. Siis ehitatigi 1810 praegune härrastemaja. Helffreichidele kuulus Purila mõis pikka aega. Alles 1900. aastal tuli mõisa uus omanik - Fr. Maydell. 19 aastat hiljem, seoses maareformi ja maade võõrandamisega, jäid Maydellid Purilast ilma
Mõisate võõrandamise järel renditi peahoone Maakarja Kasvatuse seltsile, kes rajas Purilasse karjatalitajate kooli
Peale sõda oli hoone ja pargi valdajaks Eesti Korpus, aastatel 1953-1957 tegutses siin Eesti NSV Ministrite Nõukogu abimajand ning seejärel asus mõisahoones sovhoosikeskus (Rapla rajooni pargid, 1980).

Purila mõis on olnud tihedalt seotud 1858. aastal toimunud Mahtra sõja sündmustega. Sel ajal kuulunud Purila mõis Mahtra omaniku isale (Helffreichid). Siia moodustati karistusekspeditsiooni keskus, kuhu koondati enne Tallinna vanglasse saatmist mässust osa võtnud

Liik: Mälestise kirjeldus

Baroki ühe hilisema näitena on peahoone kõrge kelpkatusega 2-korruseline krohvitud kivimaja. Üldkujult kompaktne ja algselt suhteliselt dekoorivaene. Hoone fassaad on liigendatud kahe järsult eenduva otsarisaliidiga. Peakorrus on alumine, teine on suhteliselt madal mezzaninokorrus. 1930.a-tel lisati rikkalik eklektiliselt mõjuv dekoor: aknapealsed karniisid, laiad krohviraamistused, girlandidega ehispinnad jne. Peauks sarnaneb Tallinna 19.s. alguse tisleritöödega. Vestibüülis on puidust chinoiserievõrega peatrepp, ruumides varaklassitsistlikud tiibuksed. Saalis illusionistlikud seinamaalingud 19.s. algusest (avati 1984). N-tiivas lõpetab anfilaadi väike ümara põhiplaaniga salong. (EA)

Liik: Mälestise tunnus

Kompaktne 19.s. algusest pärineva mõisaansambli härrastemaja.

Liik: Üldseisukord ja hooldusaste

Sokkel paekivi lubimördil, krohvitud, vajumisdeformatsioonidega tugevdatud betoonpilastriga, parem tiibehitis väga suurte vajumistega.
Seinad paekivist, külgehitised suurte vajumispragudega, 1. korrusel väliskrohvi suured külmakahjustused.
Vahelaed puittaladest, keldris võlvid, 2. - 3. k. vahelagi katuse läbijooksu kohas avariiline 3.k. vintskapi lagi seenkahjustustega põrandalauad.
Põrandad puidust põrandalauad, kohati vana laudparkett.
Trepid puidust, osaliselt säilinud originaalne käsipuu.
Avatäited orig. välisuks restaureerimisel, sisemised tahveldused rikkaliku mustriga piirdelauad.
Küttekolded, korstnad - 7 tk., põletatud savitellistest, katteplekid puuduvad kahel, ühe korstna otsas kurepesa.
Katuse kandekonstruktsioonid puidust, kahe tugistikuga katuse läbijooksu kohas avariiline, katuseluukide suurused ja kuju valed.
Katus tsingitud katuseplekist hõredal puitroovil, läbijooks ühes kohas, avariiline.
Sadevete äravool - vihmaveetorusid puudub 3tk., ripprenni kalded valed, on põhjustanud krohvitud välisseinale suuri külmakahjustusi.
Siseviimistluses kõikjal suured niiskuskahjustused, kogu hoone on hooldamata.
Välisviimistluses väga suured krohvi külmakahjustused, mittesobiv välisvärv, soklikrohv on lahti, 1. korruse kivikaunistused hävinenud, kohati rohevetika laigud.
Esifassaadi vahekarniiside katteplekid läbiroostetanud.
Sillutusriba ümber maja puudub, esiküljel maapinna planeering vale kaldega maja poole, esi- ja tagaküljel planeeritud maapind liiga kõrge.
Uksed avatud, osaliselt aknad eest ära.