15391 Haapsalu linnuse varemed ja vallikraav
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Haapsalu linnuse varemed ja vallikraav |
---|---|
Mälestise registri number | 15391 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 19.06.1998 |
Registreeritud | 19.06.1998 |
X-koordinaat | 473395.00 |
Y-koordinaat | 6534309.99 |
Mälestise vana number | 224 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(28)
Paikvaatluse kuupäev: 25.03.24
Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Märksõna(12)
Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Linnus, Piiskopilinnus, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Piiskopilinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1521-1710.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Ajastu ehituse tüübi silmapaistev näide. Kirik, piiskopkonna suurim ja vanim saalruum. |
Kirjeldus Alglinnuse moodustas praeguste varemete lääneosa, ristkülikukujulise põhiplaaniga kastell. Selle sisenurgas paikneb sisehoovi ümber algelise konvendihoonega sarnanev varaseim hoonestu: toomkapiitli ruumid, lõunatiivas kirik, põhjapoolseis nurkades tornjad hoonekehandid ja lääneküljel eenduv torn, mille praegune kõrgus ja kuju pärinevad keskaja lõpust. Selle hoonestu idaküljel olnud külgmüüridega kaitstud sadamasuue muudeti mere taandudes 16. sajandi alguses iseseisva välisväravaga teiseks suureks eeshooviks. Uued müürilõigud tugevdati tulirelvadele kohaste tornidega. Säilinud ringmüüri kogupikkus on 800 m . Kastellimüür koos rinnatisega kerkis ümberehitustel lõpuks 15m kõrguseks. |
Ajalugu 1260.a. rajati Saare-Lääne piiskopkonna keskus, piiskopi kastellilaadne residents koos toomkirikuga. Pealinnuse väljaehitamine on jätkunud 14.s. Viimane suurem ehitusperiood oli 15.s. lõpul 16.s. alguses. Olet. tol ajal ehitati ümar vahitorn, laiendati eeslinnust ida suunas ning püstitati tulirelvatornid. Liivi sõja ajal rajati muldkindlustusi. Pidevalt täiendatud linnus moodustas 15. sajandil valminud linnamüüriga kindlusliku terviku. J. De la Gardie ajal ehitati linnus 1641.-47. a lossiks. 1688. a tulekahjust alates varemeis; varemeid on vähehaaval konserveeritud kuni tänaseni. 1953-54 konserveeriti ringmüür ja väravatorn (K. Aluve) Rest. tööd alates 1977.a. (projekt, K.Aluve) |
Kaitsevööndi ulatus Asub Haapsalu vanalinna muinsuskaitsealal, reg nr 27013. |
Aruanded Russow, E. 2005. Arheoloogilised järelevalvetööd piiskopilinnuse läänepoolse eeslinnuse lõunaküljel 2005. aasta juunis. |
Meedia Lääne Elu 17.12.2005, Lehte Ilves "Linnusest välja kaevatud raidkivi mõistatus lahenes mõne päevaga" |