Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Lääne-Nigula kirik
Mälestise registri number 15594
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
X-koordinaat 487305.01
Y-koordinaat 6536077.39
Mälestise vana number 246
Ava kaardil

Paikvaatlused(16)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 08.11.23

Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Sakraalkompleks, Kirik, Ehitiste liigid, Sakraalhoone, Kirik, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Lääne-Eesti rannikuala omapärasemaid sakraalehitisi.

Sisestatud: 20.01.2005.

Kirjeldus


Gooti stiilis. Algkavatises ühelööviline kahe võlvikuga pikihoone, mille idaküljel kitsam nelinurkne kooriruum. Võlvidest säilinud algsel kujul ainult koorivõlv. Algkavatisele iseloomulikud suurtest kantkividest nurgaketid. Portaalid lääne- ja põhjaseinas. Valdavalt säilinud lääneportaal 2-astmeline, astmete vahel pungkapiteeli ja baasiga sammas. Aknad ümberehitatud. Keskaegne müüritrepp W-seinas (ülaosas hävinud), lagi astmeline. Pärast tulekahju 1809 sai kirik praeguseni säilinud kujunduse (pikihoone peegellagi, suured ümarkaarsed aknad).Sisustuses klassitsistlik altar.

Sisestatud: 27.01.2003.

Ajalugu


Ehitatud 13.s. II poolel.
1760 valmis barokse portaaliga 4-nurkne läänetorn.
1809 tulekahju, mil pikihoone kaotas võlvid. Taastamistöödel, mis kestsid 1816. aastani (arh. ja ehit.-meister Brand) kaotas kirik algilme.
1852 ehitati praegune põrand, 1860 suurendati aknaid ja kujundati need klassitsistlikult ümarkaarseteks. 1872 valmis nüüdne käärkamber. Praegune tornikiiver püstitati 1882 (ehit. meister Jacobsohn).
(arh. mälestise pass 1983; EA)

Sisestatud: 27.01.2003.

Kaitsevööndi ulatus


Asub kaitsealuse kalmistu territooriumil. Kaitsevööndi piirid näidatud KKT juurde lisatud skeemil.

Sisestatud: 15.02.2006.