Mälestised • 15732 Rakvere kirik

Liik: Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevööndit eraldi ei määrata, kuna kirik asub Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal reg.nr. 27012

Liik: Kaitsevööndi ulatus

Kaitsevööndit eraldi ei määrata, kuna Rakvere kirik asub Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal reg. nr. 27012

Liik: Meedia

- Muinsuskaitse tunnustab partnereid
www.virumaateataja.ee/121007/esileht/uudised/15041628.php

Liik: Mälestise ajalugu

Ehitatud 15. sajandi alguskümnendil Tallinna ehitusmeistri Simoni juhtimisel. Kaitsekirikuna kannatas raskelt Liivi sõjas (1558-83); purustati võlvid ja torni ülaosa.
Aastatel 1684-93 rekonstrueeriti sõjapurustustest avariiseisundis kiriku pikihoone kolmelööviliseks kodakirikuliseks ruumiks ja kaeti barokiajastule iseloomulike lamedate servjoonvõlvidega (seitlijoon on rõhtne). Läänevõlviku mõlemasse külgseina ehitati kõrvalportaal ja lääneseina mõlemasse külge müüritrepid pääsuks torni ja oreliväärile. Torni ülaosa restaureeriti.
Põhjasõjas põletati kirik aastatel 1703 ja 1708; taastati 1727-30, mil torn sai barokse kiivri. Praegune neogooti telkkiiver ehitati 1852. a.; samal aastal taastati käärkambri võlvlagi. Torni kiviosa kõrgus on 37,8 m, üldkõrgus 62 m (kõrguselt teine torn Eestis väljaspool Tallinna). Aknad said praeguse neogooti kuju 1892. a. Neogooti portaal (oli algselt vimpergiga) valmis 1898. a.

Liik: Mälestise kirjeldus

Tänini püsinud algkavatises on lai kolme traveega pikihoone, kolmetahuliseks murtud idaseinaga koorivõlvik ja massiivne läänetorn. Koori põhjaküljel on võlvitud käärkamber. Ainus sissepääs paiknes torni lääneseinas. Kolmelöövilise pikihoone ruumivorm oli harvaesinevalt pseudo-basilikaalne: külglöövidest laiemal kesklöövil olid akendeta kõrgseinad (nende murdejäljed on võlvide kohal otsseintes ulatuslikult säilinud). Võlvitud olid tõenäoliselr ainult külglöövid (sama Tallinna toomkirikus ja Niguliste kirikus). Ehituskrundi piiratud pikkusest tingituna moodustab kooriruum kvadraatse võlviku ja polügonaalse lõpmiku omapärase koondvormi. Samal põhjusel on laiaks ristkülikuks venitatud ka läänetorni põhiplaan. Torn ja pikihoone võlvipealne olid ohu korral pelgupaigaks, sinna pääses kesklöövist kõrgel paikneva ukse kaudu hoone teisel korrusel (sama Tallinna Niguliste kirikus). Torni kolmandal korrusel on võlvkäigud külglöövidele ja ukseava kesklöövi kunagisele lääne-empoorile (säilinud on suur sügav kaarniśś); neljandal korrusel on kesklöövi laele avanenud uks.
Sisustuses piiskop Annebeti hauaplaat (1551), hauaplaat (1659), kaks laelühtrit (18. sajand), kell (1641, Georg Putensi valukojast Stockholmis), kantsel (1690, Chr. Ackermann, figuurid E. Thiele), altar (1730, J. V. Rabe).
(Villem Raam Eesti arhitektuur, 1997)

Liik: Mälestise tunnus

Virumaa vanimaid ja omapärasemaid sakraalhooneid.

Liik: Üldseisukord ja hooldusaste

Rakvere kirikut kasutatakse kirikuna-pühakojana ja kultuuriürituste korraldamiseks.
Kirikuhoone on rahuldavas kohati halvas ehitustehnilises olukorras. Hoone vajab remont-restaureerimistööd. Projektdokumentatsioon olemas ja kooskõlastatud. Välis- ja siseviimistlustööde kvaliteet halveneb lausa päevadega. Torni katusekiivri puitkandekonstruktsioon ja ketusekatteplekk (inglise plekk) on halvas ehitustehnilises olukorras. Tornitrepid korras, kellad töökorras. Pikihoone katuse puitkandekonstruktsioon rahuldav, kohati halb-vajab remonti (müürilatt, roovitis-tihe aluslaudis, katusekate- tsingitud tersasplekk -värvitud punaseks, mis koorub kohati ), võlvidepealsed on puhtad. Orel korras, pidev hooldus hr. Kriisa poolt. Põrand on paekiviplaatidest. Hauaplaadid kooririruumi põrandas. Pikihoones on puitpingistik koos laudpõrandaga korras. Altarimaal tuhmunud, lauad lahti, vajab restaureerimist. Lühtrid korras.
Interjööri suuremamahulised remonttööd toimusid 1990- ndate aastate alguses. Kirikus on 2005 a. suvel hooldustööde korras lammutatud neli amortiseerunud ümmargust plekk-kestaga ahju. Kirikut köetakse puhuritega. Seintel värv kohati koorub. Pingistiku laudpõrand värvitud. 2008 II poolel on paigaldati pingisoojenduste toitekaablid ja pinkida alla elektrikütteseadmed. Kirikus on valvesignalisatsioon. Elektrisüsteemid on vahetatud, juhtmed seintel . Kirikut köetakse elektriga.

Mälestise hooldusaste hea, lähiümbrus on hooldatud.