Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Porkuni linnuse väravatorn
Mälestise registri number 15845
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 03.08.1998
Registreeritud 03.08.1998
X-koordinaat 625478.34
Y-koordinaat 6563068.66
Mälestise vana number 465
Ava kaardil

Paikvaatlused(9)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 01.09.22

Menetleja: Lääne-Virumaa nõunik, Kadri Lepik

Märksõna(12)

Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Linnus, Piiskopilinnus, Ehitiste liigid, Kindlustus, Linnus, Piiskopilinnus, Ehitusperioodid, Enne 1520, 1521-1710.

Mälestise tunnus


Keskaegse ajaloolist, fortifikatsiooniajaloolist ja arhitektuuriajaloolist väärtust omava 15. s piiskoplinnuse ainuke säilinud ehitis. Porkuni oluline sümbolehitis ja maastikumärk.

Sisestatud: 20.10.2009.

Kirjeldus


Suurema maapoolse osana on säilinud 5-korruseline ülaplatvormiga väravatorn. Selle kolm alumist korrust on ruudukujulise põhiplaaniga 7,5 x 7,5 m. Kaks ülemist korrust on kaheksa kandilised. Ringmüüriga samaaegsed on vaid väravatorni vundamendid; kolm alumist korrust moodustavad II ehitusjärgu (1523 v. pärast seda) ja kaks ülemist 8-kandilist korrust II järgu. Torni sakmed ja mašikuliifriis pärinevad ilmselt 19.s. sajandist sest S. Waxelbergi 1683 joonisel nad puuduvad G.G Storchi joonistel 1827-28 aga on olemas. (EA)
Väravatorn sarnanes Stür den Kerliga, Toompea ordulossi kagunurga torniga, oli kolme korruse ulatuses alt nelja-, ülevalt kaheksakandiline. Neljas ja viies korrus olid ehitatud nähtavasti vahimeeskonna eluruumideks, neis on säilinud kivist kätepesunõud ja meie keskaja ehitistele ainuomased tellistest suudmetega kaminad. Huvitavad on ka siseportaalid ja raidkividest aknaavad trepikäikudes.

Sisestatud: 20.10.2009.

Ajalugu


Linnuse rajas piiskop Simon v. Der Borch 1479. a Liivi sõja ajal 8. veebruaril 1558 vallutasid Vene väed Porkuni linnuse. Erinevate ajalooallikate põhjal võib linnuse langemist seostada ka Rakvere, Toolse ja Laiuse linnuse langemisega 9. augustil 1558. Vene vägede lahkudes Rakverre novembris 1558 süüdati linnus ja põletati puithooned ja palissaad. Järgnevatel aastatel püüdsid sõjast osavõtvad pooled korduvalt hõivata hävinud linnust ja sellest teha oma tugipunkti, kuid taastamata linnus lagunes üha ja 18. sajandi Rootsi sõjaliste kindlustuste hulka ta enam ei kuulunud.
Linnus püsis Liivi sõja aegadest varemeis, varemed leidsid kasutamist hilisemate hoonete ehitamisel. Nii lammutati mingi osa linnusest juba 1561. aastal. Siiski võib Samuel Waxelbergi plaanil aprillis 1683, s.o. 120 aastat hiljem, tehtud linnuse plaanil näha hästi säilinud linnust. Plaanil on ka mõisahoonetena 3 elumaja ja majandushooned. C. Faelmanni Porkuni mõisa ja selle ümbruse plaanil 1827. aastast oleva peahoone ehitamise aega ei ole õnnestunud täpsustada. Samas on ka linnuse plaan.
1950. aastal lammutati suur osa linnuse varemeist.
Väravatorni alumiste korruste oletatav valmimisaeg tornis peituva puidu vanuse määratluse järgi on aasta 1523 (Kalvi Aluve)
Väravatornile ehitas 1523 - 1524 neljanda ja viienda korruse Johann Blankenfeld, selleaegne piiskop. 1588 aastal Liivi sõja käigus vallutasid Porkuni linnuse venelased ka põletasid selle maha. 1561 aastal läksid Porkuni maad Rootsi valdusesse. Linnust aga enam ei taastatud. 1820 parandati lagunenud linnuse väravatorni ja tehti selle ülaosale uus sakmikrinnatis.
(allikas: http://www.porkuni.ee/?op=body&id=33)
1981. aastal restaureeriti väravatorn ja avati 1992. aastal selles paemuuseum.

Sisestatud: 20.10.2009.

Meedia


www.virumaateataja.ee/201206/esileht/uudised/15035150.php

Sisestatud: 20.10.2009.

Meedia


http://et.wikipedia.org/wiki/Porkuni_piiskopilinnus

Sisestatud: 18.05.2011.