Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Mõdriku mõisa park
Mälestise registri number 15987
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
X-koordinaat 639826.20
Y-koordinaat 6576583.66
Mälestise vana number -
Ava kaardil
Mõdriku mõisa park :15987. vaade pargis 19.06.2007. Autor Anne Kaldam Kuupäev 19.06.2007 Mõdriku mõisa park :15987. vaade pargis 19.06.2007. Autor Anne Kaldam Kuupäev 19.06.2007 Mõdriku mõisa park :15987. vaade pargis lõunapoolses osas Autor Anne Kaldam Kuupäev 17.03.2011 Mõdriku mõisa park :15987. vaade pargis edelapoolses osas Autor Anne Kaldam Kuupäev 17.03.2011 Mõdriku mõisa park :15987. vaade pargis edelapoolses osas Autor Anne Kaldam Kuupäev 17.03.2011 15987 Mõdriku mõisa park, ANNE KALDAM 28.06.12. 15987 Mõdriku mõisa park, ANNE KALDAM 28.06.12. Mõdriku mõisa park, reg. nr. 15987. Vaade üle tiikide talli ning viinavabriku suunas. Foto: M.Abel, kp. 27.05.13 Mõdriku mõisa park, reg. nr. 15987. Vaade üle kivisilla peahoone suunas. Foto: M.Abel, kp. 27.05.13 Mõdriku mõisa park, reg. nr. 15987. Vaade üle kivisilla peahoone suunas. Foto: M.Abel, kp. 27.05.13 15987 Mõdriku mõisa park, vaade tiikidela.foto: Anne Kaldam 19.11.2013 Mõdriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 18.06.2018. Vaade maastikupargi tiikidega osas. Mõdriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 18.06.2018. Vaade maastikupargi tiikidega osas. Mõdriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 18.06.2018. Vaade maastikupargi tiikidega osas. Mõdriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 18.06.2018. Vaade üle pargiaasa mõisa talli suunas. Mõdriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 18.06.2018. Vaade maastikupargi keskosas puistule. Mõdriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 18.06.2018. Vaade pargi keskosas. Hooldatud pinnastee. Mõdriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 18.06.2018. Vaade maastikupargi perifeersemal alal. Mõdriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 18.06.2018. Vaade maastikupargis üle tiigi perifeersemal alal. Veepeegeldus. Mõdriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 18.06.2018. Vaade üle tiigi ja veepeegeldus. Mõdriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 18.06.2018. Vaade pargi regulaarses stiilis rajatud alale ja monumendile. Mõdriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 18.06.2018. Vaade maastikupargi kesosa puistule, kinnikasvanud pargitee. Mõdriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 18.06.2018. Vaade maastikupargi tagaväljakule. Kaarja servajoonega graniitsõelmete kattega pargitee. Mõdriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 18.06.2018. Vaade parki. Hilisemad lillepeenrad. Mõdriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 18.06.2018. Vaade pargiteelt peahoone suunas. Mõdriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 18.06.2018. Vaade peahoone trepilt üle esiväljaku. Mõdriku mõisa park. Foto: Raili Uustalu 18.06.2018. Vaade peahoone juurest parki.
Galerii(28)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr. 8, (RTL 1998, 147/148, 558) Kuupäev: 30.03.1998

Paikvaatlused(14)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 18.06.18

Menetleja: Maastikuarhitekt, Raili Uustalu

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Virumaa ühe esinduslikuma mõisaansambli silmapaistva pargi näide.



Sisestatud: 13.03.2003.

Kirjeldus


Mitmeosaline, suur valdavalt vabakujunduslik park, ümbritseb peahoonet. Peahoonest idasse jääb terrassidega kujundatud regulaarstiilis pargiosa. Sinna viib vanadest paeplaatidest tee, mille otsas vanad kuulidega graniitpostid. Vanale (19.s. II v. ) pargiobeliski alusele on paigutatud kaasaegne skulptuur, mis ääristatud vanade graniitpostide ja sepiskettidega. Peahoone esine väljak on erandlikult teedevõrguta. Vabakujunduslikud pargiosad baseeruvad ansamblit ümbritsevatele tiikidele, millede vahelt kolmest küljest suubuvad ansambli keskmesse sissesõiduteed. Sissesõiduteede suuna muutustega on muutunud ka härrastemaja esise peaväljaku asukoht (kord esi- kord tagafassaadil) ja taandunud lõpuks teekolmnurgaks peahoone ees. Pargis olnud mitmetest monumentidest on tänaseni säilinud üksnes nn. Valgehobusemäel paiknev 1812.a. Napoleoni sõjakäigule püstitatud impossantne kivisammas. (ajalooline õiend, 1973; arh, mälestise pass, 1984; EA)

Sisestatud: 13.03.2003.

Ajalugu


Rajatud 18.s. II poolel regulaarstiilis, samal ajal kujundati allikad korrapärasteks tiikideks. Laiendatud ja rekonstrueeritud 18.s. lõpul kui rajati terrassid ja peahoone esine ringteega sissesõit. 19.s II poolest algas laiaulatuslik laiendamine ja rekonstrueerimine vabakujunduslikuks, mil parki asetati mitmeid pargimonumente. 20.s alguses viidi läbi ulatuslikke istutustöid ja muudeti liiklussüsteemi. Sovhoostehnikumi ajal on pargi tiike puhastatud, parandatud teekatendeid ja istutatud uusi puid. Unarusse on jäänud parkmets.
(ajalooline õiend, 1973)

Sisestatud: 13.03.2003.