Mälestise tunnus

Erandliku plaanilahendusega mõisa peahoone.

Kirjeldus

Suur, erandliku plaanilahendusega, I kordne, kõrge soklikorrusega, krohvitud kivihoone. Kastellilaadne ehitis, mille hoovi sissepääs külgedelt. Peakorpus teistest veidi laiem ehitis, kaetud kelpkatusega. Räästakarniis lai ja profileeritud. Esiküljel eendatud 4 aknavahe laiune keskrisaliit ja 3 aknavahe laiused külgrisaliidid. Põhikorpuse hooviküljel eendub 3 aknavahe laiune keskrisaliit. Soklikorruse aknad on väiksemad, ruudukujulised ning omasid algselt 12 ruutu. Peakorruse aknad on väga kõrged, omasid algselt 8 ruutu.
Hooneploki külgtiivad on kitsamad ja madalamate katustega. Räästakarniis, akende kuju ja kujundus kordab põhikorpuse kujundust – kergelt eendatud külgrisaliidid, parempoolsel külgfassaadil ka keskrisaliit. Sissesõit sisehoovi toimub keskteljelt läbi kõrge kaarega kaetud suurte avade. Vasakpoolses osas on keskosas vaid madal läbikäik ja sissepääs majandusruumidesse soklikorrusel. Hoone sisehoovis ühtlaste vahedega paigutatud katusaknad. Hoone tagaküljel paiknenud tiib on hävinud, selle asemel uus hoone.
Hoone ruumid on põhikorrusel anfilaadsed, Soklikorruse ruumid enamuses võlvitud lagedega.

Ajalugu

Mõisana esmamainitud 1531. aastal. Mõis on kuulunud Taubedele, Budbergidele, Rennenkamffidele. 1783. aasta asutati pärast Johann Dietrich von Rennenkampffi surma Johann Dietrichsteini nimeline aadlipreilide pansionaat, mis 1806. aastal muudeti kooliks ja kasvatusasutuseks. Kool asus hoones ka pärast Teist maalimasõda.
(pargiankeet, 2002)
Härrastemaja laiem põhikorpus on ehitatud ilmselt 18.s. II p. (viiluväljas asusid 1783.a. Vinni aadlikooli asutatnute vapid) ilmselt siis liideti peakorpusele kolm tiibhoonet, seega 18.s. s. IV v.
19.s.üht tiibhoonet laiendati ning samal ajal ehitati ka historitsistlikus stiilis rõdu.