16079 Kiltsi mõisa peahoone • Mälestised

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

esifassaad   
Autor S.Virro   
Kuupäev  25.08.2004 Kiltsi mõisa peahoone :vaade idast peafassaadile. 
Autor ANNE KALDAM 
Kuupäev  26.06.2008 Peahoone põhjapoolses tornis, II korrusel, põranda sees. 
Autor: Anne Kaldam
aeg: 17.02.2010 vaade restaureeritavale fassaadile, põhajapoolsele tornile. Vaade läänest- pargi poolt. 
autor: Anne Kaldam
aeg: 17.02.2010. Vaade lõunapoolsele tiibhoonele,näha  uus katuseräästas. 
Autor: Anne Kaldam. pilt 
aeg: 17.02.2010 Vaade põhjapoolsele tiibhoonele, näha  lõunapoolne fassaad.  
Autor: Anne Kaldam. pilt 
aeg: 17.02.2010 Krustensterni parandustega kaardid leiti 02.2010.
Foto J.Vali Krustensterni parandustega kaardid leiti 02.2010.
Foto J.Vali Kiltsi mõisa peahoone :vaade idast peafassaadile. 
Autor ANNE KALDAM 
Kuupäev  01.09.2010 Kiltsi mõisa peahoone :vaade lõunast -pargist 
Autor ANNE KALDAM 
Kuupäev  01.09.2010 16079 Kiltsi mõisa peahoone, 05.06.2012. Anne Kaldam 16079 Kiltsi mõisa peahoone, vaade sokliosale - näha niiskuskahjustused. 05.06.2012. Anne Kaldam 16079 Kiltsi mõisa peahoone, vaade sokliosale - näha niiskuskahjustused. 05.06.2012. Anne Kaldam 16079 Kiltsi mõisa peahoone, vaade peasissepääsule,  05.06.2012. Anne Kaldam Kiltsi mõisa peahoone reg nr 16079, aerofoto, 22.04.2014. Foto: Ingmar Noorlaid
Mälestise nimi Kiltsi mõisa peahoone
Mälestise registri number 16079 Mälestise vana number 443
Registreeritud Kinnismälestis Liigitus ehitismälestis
Märksõna
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr. 8, (RTL 1998, 147/148, 558) Kuupäev: 30.03.1998
Katastrikood
Aadress
Fotokogu
Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
Ehitisregistri ehitis Kiltsi mõisa peahoone (108041578)
Inspekteerimised

Seisund: hea
Inspekteerimise kuupäev: 22.04.2014
Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Kirjeldused

Liik: Aruanded

Joonuks, T. 2009. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Kiltsi mõisas 2008.-2009. aastal.

Sisestatud: 01.04.2012

Liik: Meedia

- Kiltsi lossi pole unustatud
www.vooremaa.ee/index.html
- aerofoto
www.estpak.ee/~tonu/kiltsi.jpg

- Kodulugu: Kindlus maa all – uuringud Kiltsi mõisas
www.virumaateataja.ee/020908/esileht/15048757.php

- Kiltsi lossi põrandaparketi alt paljastusid ajaloolised kaardid
www.virumaateataja.ee/

Sisestatud: 02.09.2008

Liik: Meedia

Huvitavat ajaloost loe
www.v-maarja.ee/
www.eha.ee/arhiivikool/index.php
www.mois.ee/viru/kiltsi.shtml

Sisestatud: 06.04.2011

Liik: Meedia

et.wikipedia.org/wiki/Kiltsi_mõis

Sisestatud: 13.05.2011

Liik: Mälestise ajalugu

Esmamainitud 1466. aastal. Mõis oli tollal välja ehitatud kivist ordu vasallilinnusena, mis oli tugipunktiks Liivi sõjas. Linnusest on hilisema mõisahoone sees säilinud üks haakpüssidele mõeldud laskeavadega ümartorni ruum, samuti hulk esimese korruse müüre. Linnus purustati Liivi sõjas, mil 7. veebruaril 1558 toimus linnusesse varjunute ning Vene vägede vahel tõsine lahing. 17. sajandil kuulus mõis von Uexküllidele, 18. sajandil aga järgemööda von Zoegedele, von Rosenitele ja von Benckendorffidele. Von Benckendorffide ajal ehitati vasallilinnuse varemed ümber mõisa peahooneks, mis valmis 1790. aastal. Mõisahoone sisaldab 17. sajandi ehitusosi.
1801. aastal ostis mõisa hilisem maailmakuulus meresõitja ja maadeavastaja Adam Johann von Krustenstern (1770-1846), kes elas seal oma viimased eluaastad. Ta juhtis 1803-06 esimest Vene ümbermaailmareisi ning koostas mitmeid tolle aja parimaid merekaarte, sh täpse Lõunamere atlase.
Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Alfred von Uexküll-Güldenbandt. Alates 1920. aastast asub mõisahoones kool.

Mõisa ajaloost veel
www.eha.ee/arhiivikool/index.php

Sisestatud: 26.09.2006

Liik: Mälestise kirjeldus

Peahoone välisilmet ja ruumilahendust mõjutas vasallilinnuse müüristik. 2-korruselise, raske kelpkatusega kivist põhikorpuse nurkades on 3-korruselised tornid - kaks nelinurkset ja kaks ümarat, viimastest S-poolne pärineb keskajast; keldrikorrusel on kamberlaskeava. Esifassaad on 3-osaline, laialt eenduva keskrisaliidiga, mille kohal on kolmnurkforntoon. Selle viiluväljal on meisterlikus stukitöötluses v. Beckendorffide vapp, forntooni all tekst "gebaut anno 1292 und renovirt 1790". Seina pind on osaliselt kaetud krohvrustikaga, ukse- ja aknaavad kujundatud laiade krohvraamistuste ja lukukividega. Peauks on barokne. Kolm aiapoolset fassaadi on lihtsalt kujundatud.
Siseruumides on säilinud varaklassitsistlikud tiibuksed, peatrepp, rokokoostiilis ahi II korrusel.
Põhikorpusega galeriide abil ühendatud tiibhooned - häärber ja ait moodustavad piduliku poolkaarekujulise palladioliku kompleksi. (Eesti Arhitektuur 3. 1997. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn: Valgus.)

Sisestatud: 22.07.2011

Liik: Mälestise tunnus

Üks Eesti suurejoonelisema ja silmapaistvaima varaklassitsistliku mõisaansambli härrastemaja.

Sisestatud: 26.09.2006