Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altar, 1783 (puit, õli)
Mälestise registri number 16323
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 535

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 16.04.21

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kunstiväärtuslik stiilne altarikujundus 18. sajandist

Sisestatud: 12.03.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1934. (reg. nr. 793/1), 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 535

Sisestatud: 07.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, pronksvärv, kullatis.
Tehnika: nikerdatud, polükroomia, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: -
Dateering: 1783
Mõõtmed: kõrgus ca 6 m, sokli kõrgus ca 105 cm, laius ca 420 cm, altar ca 99 x 237 x 77 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): altarimaali kohal kartušis aastaarv 1783
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Määrdunud, vähesel määral pragusid, puidu- ja värvikahjustusi, torkeauke. Küljepiilarite siseküljele kinnitatud uusaegsed päevavalguslambid ja piilarikarniisi peale asetatud ümarikud sinise plastmasskupliga lambid
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Altar suurejoonelise hilisbarokse arhitektoonilise hallikassinises tonaalsuses retaabliga, vastavalt daatumile altarimaali kohal oleval orvandkartušil, aastast 1783.
Retaabel koosneb voluutja siluetiga pealmikuga päädivast keskseinast (lambrekääniga baldahhiinnišis paikneva suuremõõtmelise altarimaaliga) ning kahest risaliidina eenduvast pilastri ja poolsambaga (mõlemad lehtkapiteeliga) külgpiilarist. Pealmiku esikülje täidab kvadraatne raamistuses maalipind (puit, õli) Püha Vaimu kujutisega auhiilguses (laskuv tuvi kuldse pilvekujulise päikese foonil); allserva voluutjad laiendid toetuvad piilarikarniisile, ažuurne frontoon omab voluutkarniisi. Mensa välisserv kaarjas, murtud nurkadega.
Arhiiviandmeil on praegune altarimaal „Jeesuse aukirgastamine“ paigaldatud 1840 paiku.
S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 418: In Nordestland ist der Altar in der Kirche zu Kirrefer (Kirbla) aus dem Jahre 1783 eines der stattlichsten Beispiele für die mächtigen Säulenstellungen des Spätbarocks. Er zeichnet sich durch eine kraftvolle, einheitliche Arhitektur aus. Skulpturen fehlen und das Ornamentale ist auf ein Minimum beschränkt. Oberhalb der schräggestellten Pfeiler, die von Pilastern und Kolonnen belebt werden, ist nur ein leichter, von Voluten gerahmter Schirm angebracht, auf dem das offene Empyreum ganz einfach wie ein blauer Sommerhimmel dargestellt ist.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 07.09.2007.