Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tornikell, 1871 (pronks)
Mälestise registri number 16342
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 04.08.1998
Registreeritud 04.08.1998
Mälestise vana number 128-k
16342, Ü.Jukk, 11.06.2014
16342, Ü.Jukk, 11.06.2014 Tornikell. 1692, ümber valatud 1871 (pronks) Foto: S.Simson 11.12.2001

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 03.07.1997 määrus nr. 36, (RTL 1997, 163/164, 916) Kuupäev: 03.07.1997

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 26.02.20

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Kell, Tornikell.

Kirjeldused(2)

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1980. aastast – Haapsalu rajooni kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 128.

Sisestatud: 17.09.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: pronks.
Tehnika: valatud.
Autor, valmistamise koht: VALENTIN WULF
Dateering: 1692, ümber valatud 1871
Mõõtmed: löögiringi Ø ca 71 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Riba valatud tekstiga: GEGOSSEN ANNO 1692 VALENTIN WULF. Teine valutekstiriba ümber löögiringi: UMGEGOSSEN ANNO 1871 SAMGIN MOSKVA.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Löögiringi servast välja saetud(?) ca 40 cm pikkune ja 4 cm laiune tükk. Servas ka väiksemaid murenemisi.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Kellakorpuse ülapoolel kaks lamereljeefset valudekoorivööndit (motiivideks põiming, rosett), nende vahel riba valatud tekstiga: GEGOSSEN ANNO 1692 VALENTIN WULF. Teine valutekstiriba ümber löögiringi: UMGEGOSSEN ANNO 1871 SAMGIN MOSKVA. Tekstist ülespoole profiilvöönd ja selle kohal 2 ovaalset pinda näituseaurahaga (näidatud mõlema medali avers ja revers). Kell kaalub 11 puuda 30 naela.Pind tugevasti oksüdeerunud.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 17.09.2007.