Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Laualühter kolme tulega, Fraget, 19.saj. (messing, hõbetatud)
Mälestise registri number 16500
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 05.08.1998
Registreeritud 05.08.1998
Mälestise vana number 203-a

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 03.09.20

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Valgusti, Lauavalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui tüüpiline ajastuomase kunstilise kujundusega lauavalgusti historitsismiajast 19. sajandist

Sisestatud: 13.03.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitsearvel alates 1995 (203a)

Inventarinimekirja järgi Johann Naha märkmete hulgas (1942, Muinsuskaitseametis) on kaks plateeritud altarilühtrit kingitud Aleks. Lutheri poolt 1862

Sisestatud: 13.03.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing, vask (?).
Tehnika: hõbetatud, monteeritud, pressitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: Poola vabrikutöö
Dateering: 19. sajandi II pool
Mõõtmed: kõrgus ca 43 cm, laius ca 34, 5 cm, varreosa kõrgus ca 25, 5 cm, jalami diagonaalmõõt ca 15, 9 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): jalami põhja all keskel vabrikutempel: FRAGET W WARSZAWIE PLATER; samas ka paberist hinnalipik (trüki- ja tindikirjaga): J. Fraget N° 7 ...rbl ...grg: 26
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): oksüdeerunud, hõbetis kulunud, kriimustatud, lakitud, tolmunud, keskmine rasvataldrik puudub, varreosa tipust krae puudub, rasvataldrikuid ja piipe läbib juhtmeava, juhtmestik amortiseerunud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Balustervarreline küünlajalg rõõnelisel jalamil (paarik reg. nr. 16498),
ei ole kasutusel. Olnud seadistatud elektrivalgustusele; kasutuselevõtu korral oleks soovitav taastada küünlalühtriks.
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 24.10.2007.