Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Veinikann, 19/20.saj. (messing, seest hõbetatud)
Mälestise registri number 16510
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 05.08.1998
Registreeritud 05.08.1998
Mälestise vana number 213-a

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 03.09.20

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Sakraalese, Rituaalese, Armulauatarve.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui tüüpiline kodumaine ajastuomase kunstilise kujundusega sakraalese historitsismiajast 19/20. sajandi vahetusest

Sisestatud: 13.03.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitsearvel alates 1995 (213a).

Sisestatud: 25.10.2007.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: hõbetatud, monteeritud, trugitud, valatud, kullatud seest.
Autor, valmistamise koht: Eduard Drossi ettevõte Tartus
Dateering: 19. sajandi viimane kolmandik
Mõõtmed: kõrgus 46 cm, laius ca 21 cm, suudme laius ca 13, 3 cm, jalami Ø 16, 3 cm, dekoratiivvöö laius ca 1, 9 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): oksüdeerunud, väljast üleni lakitud, tila all üle 8 cm pikkune kinnijoodetud pragu, kullatis täiesti kulunud (osaliselt messingi paljandumiseni), tila ots mõlkis, kaas logiseb
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Suur historitsistlik armulauaveinikann ümmargusel peenekaelalisel profileeritud jalamil,
ei ole kasutuses.
Inventarinimekirja järgi Johann Naha märkmete hulgas (1942, Muinsuskaitseametis) on veinikannu kinkijaks tõenäoliselt pr. Nat. v. Lüeder 1881.
Sarnaseid veinikanne leidub paljudes Eesti kirikutes. Kuulub Tartu ettevõtja Eduard Drossi kaupade hulka – Illustrierter Catalog für Kirchengeräthe von Eduard Dross in Dorpat (1875?) nr. 11
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane

Sisestatud: 25.10.2007.