Mälestise tunnus

Eesti vanema kirikuarhitektuuri traditsioone järgiv sakraalhoone.

Kirjeldus

Algkavatisse kuulusid praegune ühelööviline kahe võlvikuga pikihoone ja kitsam koorikvadraat. Mõlemas otsaviilus oli ulgtaladele toetuv puust kellatorn. Igas võlvikuseinas paiknes kitsas aken lisaks peaportaalile W-seinas (hävinud) oli portaal ka S-seinas ja väiksem preestriuks koori S-seinas (mõlemad kinni müüritud). Kuplitaolised ristvõlvid (kivid laotud kontsentriliste ringidena), millel on tellistest mõigasroided (kooris on kaheksa roiet) ja erakordeselt sügavad seinu ühendavad kilpkaared, toetuvad lühikestele tugipiilaritaolistele eendtugedele. Nendel on kaldpinnaga talumi- ja sokliliist ja katedraaligootikast pärinev pärinev kolmetine kilpkaari, roideid ja vööndkaart. Täiesti erandlik on müüritrepi puudumine.
Sisustuses keskaegse ristimiskivi jalg (13.s.), tornikell (1684, valmist. Stockholmis), altar (1806), kantsel (1818) ja orel (1878, G. Normann).

Ajalugu

Rajati poliitiliselt mõjukasse Soontagana muinaskihelkonda hiljemalt 13.s. IV v.
1727-28 ehitati eraldiseisev puust kellatorn (pehastunud viilutornid purunesid tormis 1747)
1773 müüriti kinni põrandaalused hauakambrid ja koori S-portaal.
1779-81 ehitati W-fassaadi ette pikihoonega samalaiune ja - kõrgune eesruum koos 4-nurkse kellatorniga.
1787 valmis hilisbarokne tornitrepp.
1860 laiendati esmakordselt aknaid, lammutati eeskoda ja portaal müüriti kinni.
1861 müüriti kinni O-aken ja võlvid koos roietega said praeguse krohvikatte.
1871-72 ehitati vanale asukohale uus käärkamber.
1884 suurendati aknaid uuesti ja tehti allosas pikemaks, ehitati praegune telkkiiver.
1707 ehitatud paeplaatpõrand varjati 1886 laudpõrandaga ja rikuti seega ruumi algilme.

Kaitsevööndi ulatus

Vastavalt Kultuuriministri 13. juuli 2006. a käskkiri nr 218 (RTL, 26.07.2006, 59, 1086) "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" on ajaloomälestisele Mihkli kirikuaed, reg nr 8318, arhitektuurimälestistele Keblaste mõisa valitsejamaja, 16658, Keblaste mõisa ait-kuivati, 16659, Keblaste mõisa kelder, 16660, Mihkli kirik, 16662, Mihkli kirikuaia piirdemüür, 16663, Mihkli kirikuaia kabel I, 16664, Mihkli kirikuaia kabel II, 16665, Mihkli kirikuaia kabel III, 16666, Mihkli pastoraadi peahoone, 16667, Mihkli pastoraadi park, 16668, Mihkli pastoraadi pargi vaas, 16669, Mihkli pastoraadi kelder, 16670 ja Mihkli pastoraadi tall-tõllakuur, 16671, kehtestatud ühine kaitsevöönd.

Meedia

Hiiop, Hilkka; Randla, Anneli Mihkli kirikus avastati keskaegsed maalingud. - Scripta Annalia : EELK Lääne praostkonna aastakirjad. 2013, lk. 20

- Suurte remontide aasta (Scripta Annalia 2012, lk 17)
http://issuu.com/ivarsoopan/docs/scriptaannalia2012veebi

- Mihkli kirik sai vihmadeks katuse (Pärnu Postimees 17.10.2012)
http://www.parnupostimees.ee/1009030/mihkli-kirik-sai-vihmadeks-katuse/

- Mihkli kirik sai korraliku katuse peale (Eesti Kirik 22.08.2012)
http://www.eestikirik.ee/?p=15065

- Mihkli kasvas Soontaganast
http://www.parnupostimees.ee/?id=263450