16719 Jäärja mõisa peahoone
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Jäärja mõisa peahoone |
---|---|
Mälestise registri number | 16719 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 10.08.1998 |
Registreeritud | 10.08.1998 |
X-koordinaat | 559779.00 |
Y-koordinaat | 6433960.99 |
Mälestise vana number | k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
Paikvaatlused(11)
Paikvaatluse kuupäev: 03.11.21
Menetleja: Pärnumaa nõunik, Terje Luure
|
Märksõna(11)
Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus 19.saj alguse Lõuna-Pärnumaa mõisaarhitektuuri näide |
Kirjeldus Hoone on osalt kivist, osalt rõhtpalkidest.1990-ndate aastate alguses üsna armetus seisukorras hoone remonditi, püüdes saavutada algupärast, barokset ilmet. Aluseks oli arhitekti Maia Lutsari isiklikus arhiivis olnud materjalid. Kahjuks valiti materjalid enamasti hinnalt, mitte ajastule sobivad. Kõrgel krohvitud soklil olev maja on vooderdatud rõhtlaudvoodriga, aknad on vanade eeskujude järgi tehtud 6-jaotuselised, taastatud on kahele sammastepaarile toetuv, balustraadiga varikatus peaukse kohal. Hoonel on kiviimitatsiooniga plekk-katus, samuti on plekiga kaetud korstnad. Siseviimistluses domineerivad püstlaudis, lakk, plaat-ripplaed. Ainsa ajaloolise elemendina on säilinud valgetest kahhelkividest ahi. |
Asukoha kirjeldus Mälestis asub Pärnu maakonnas, Saarde vallas, Jäärja külas. Mõisasüdame hoonetekompleks on Kilingi-Nõmme-Kiisa maanteest paremal pool teed. Peahoone asub paralleelselt maanteega, vahetult auhoovi piirava tee ääres. |
Ajalugu Sks. Gerger, mainitud esmakordselt 1442.a., ka Vischer ?,hiljem-1798(?) Saarahof.Mõisa peahoone olevat asukoha poolest kolmas ja pärinevat teadaolevalt 19.saj. algusaastatest. Sellel kohal on mainitud hoonet korduvalt ümber-küll pikemaks, laiemaks ja siis tagasi väiksemaks ehitatud.Viimase mõisniku( parun Johannes Richard v.Ungern-Sternberg) eluajal olevat peahoone olnud pea poole pikem, 1919.aastast hoonet omanud inglise asekonsul Julius Dicksi ajal on hoone arvatavasti saanud praegused mõõtmed. Lühemat aega olevat olnud hoones kool (andmed kontrollimata ). Edasi olnud seotud metsandusega. Kuulus aastaid Riigi Metsamajandamise keskusele. Hetkel eraomandis. |
Kaitsevööndi ulatus Kultuuriministri käskkirjaga nr 208 21. juuni 2006 "Kultuurimälestisele kaitsevööndi määramine" (RTL, 04.07.2006, 52, 967) on kultuurimälestistele nr-tega 16719-16726 kehtestatud ühine kaitsevöönd, mis hõlmab kinnistuid KÜ tunnusega 71102:004:0205; 71102:004:0202; 71102:004:0042; 71102:004:0039; 71102:004:0018; 71102:004:0017. Kaitsevööndisse jääb arheoloogiamälestis Asulakoht, reg nr 11794. |