Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kroonlühter viiekümne ühe tulega, 19. saj. (metall, puit, kips, papjeemašee, pronksvärv)
Mälestise registri number 1683
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 22.09.1995
Mälestise vana number 151-K

Paikvaatlused(2)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 01.11.13

Menetleja: TKVA peaspetsialist, Viive Leitsar

Märksõna(8)

Kunst, Materjal, Puit, Metall, Tavametall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.

Mälestise tunnus


Ajastuomase kunstilise kujundusega vabrikutoote tüüpiline näide 19. sajandist.

Sisestatud: 10.08.2017.

Kirjandus


"Teadaolevalt annetas ühe suure kroonlühtri ja selle ülespanemiseks 170 rubla kindraladjutant parun Georg von Meyendorff. (Keila mõisa omanik parun Meyendorff aitas Philipp Karellil saada keisri ihukaardiväe sõjaväearstiks. Tõenäoliselt tegi Meyendorff oma kingituse Karelli soovitusel.) Tegemist ei priuukinud olla päris uue, Kaarli kirikule mõeldes ostetud kroonlühtriga, sest 1870. aasta 2. juulil toimunud konvendi koosoleku protokollist võib lugeda, et kui arhitekt, tõenäoliselt siis Hippius, pooldab kindraladjutant Meyendorffi kingitud kroonlühtri ülesriputamist, siis lastakse see kullata (praegu pronksvärviga värvitud) ja kokku panna. Kroonlühtri parandamise kuludeks rehkendati 180 rubla. Tõenäoliselt oli arhitekt kroonlühtri ülesriputamisega nõus, sest Meyendorffi kingitud metall-, puit-, kips- ja papjeemašee tehnikas detailidega massiivne kroonlühter paigutati auväärsele kohale kirikusaali keskel. Võimsal lühtril (kõrgus umbes 3 meetrit ja läbimõõt 2,7 meetrit) on kümme suurt haara, mille tippudes asuvatelt ümarvaagnatelt kerkivad viieharulised küünlalühtrid. Kokku kannab kroonlühter 50 küünalt. Kaunistuselementidena domineerivad akantus ja helmesnöör, haarade tüvepoolset osa ilmestab spiraalne kujundus. Kroonlühter on stiililiste tunnuste põhjal otsustades valmistatud Venemaal. Vaevalt et uhkes ampiirstiilis kujundatud lühter oleks olnud arhitekt Hippiuse esimene valik, kuid kingitud hobuse suhu ju ei vaadata, eriti kui neid hobuseid on ainult üks. Meyendorffi kingitud kroonlühter jäi mitmeks aastaks kiriku ainsaks suureks lühtriks. See selgub 1873. aasta veebruaris konvendi koosolekul ette loetud koguduse kinnis- ja vallasvara nimekirjast. Kroonlühtri omanhinnaks arvati sel ajal olevat 250 rubla, mis oli sama palju kui kõigi koguduse kasutuses olevate kirikuriistade maksumus kokku. Kroonlühtrist ja kirikuriistadest kallimaks hinnati ainult surnuvanker (ühes kattega 370 rubla), kolm kirikukella (koguväärtusega 2400 rubla) ning orel (maksmata võlga mitte arvestades - 1610 rubla)." Kreem, Tiina-Mall, Tamm; Tamm, Egle. Tallinna Kaarli kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2007 (lk 104).

Sisestatud: 08.08.2023.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: metall, puit, kips, pronksvärv.
Tehnika: papjeemašee, monteeritud.
Autor, valmistamise koht: Vabrikutöö, Venemaa?
Dateering: Arvatavasti 19. sajandi I pool (1870. aasta 2. juulil oli see kirikule juba kingitud)
Mõõtmed: Kõrgus umbes 3 meetrit ja läbimõõt 2,7 meetrit.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Oksüdeerunud, krundikaod.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Lühtri annetas kindraladjudant Georg von Meyendorff. Täiendavalt vt. E. Tamm, T.- M. Kreem. Tallinna Kaarli kirik. Tallinn, MKA, 2007, lk. 104

Sisestatud: 14.01.2014.