1683 Kroonlühter viiekümne ühe tulega, 19. saj. (metall, puit, kips, papjeemaee, pronksvärv)
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kroonlühter viiekümne ühe tulega, 19. saj. (metall, puit, kips, papjeemašee, pronksvärv) |
---|---|
Mälestise registri number | 1683 |
Mälestise tüüp | Vallasmälestis |
Mälestise liik | kunstimälestis |
Arvel | 20.06.1995 |
Registreeritud | 22.09.1995 |
Mälestise vana number | 151-K |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 01.11.13
Menetleja: TKVA peaspetsialist, Viive Leitsar
|
Märksõna(8)
Kunst, Materjal, Puit, Metall, Tavametall, Objekt, Valgusti, Laevalgusti.
|
Kirjeldused(3)
Mälestise tunnus Ajastuomase kunstilise kujundusega vabrikutoote tüüpiline näide 19. sajandist. |
Kirjandus "Teadaolevalt annetas ühe suure kroonlühtri ja selle ülespanemiseks 170 rubla kindraladjutant parun Georg von Meyendorff. (Keila mõisa omanik parun Meyendorff aitas Philipp Karellil saada keisri ihukaardiväe sõjaväearstiks. Tõenäoliselt tegi Meyendorff oma kingituse Karelli soovitusel.) Tegemist ei priuukinud olla päris uue, Kaarli kirikule mõeldes ostetud kroonlühtriga, sest 1870. aasta 2. juulil toimunud konvendi koosoleku protokollist võib lugeda, et kui arhitekt, tõenäoliselt siis Hippius, pooldab kindraladjutant Meyendorffi kingitud kroonlühtri ülesriputamist, siis lastakse see kullata (praegu pronksvärviga värvitud) ja kokku panna. Kroonlühtri parandamise kuludeks rehkendati 180 rubla. Tõenäoliselt oli arhitekt kroonlühtri ülesriputamisega nõus, sest Meyendorffi kingitud metall-, puit-, kips- ja papjeemašee tehnikas detailidega massiivne kroonlühter paigutati auväärsele kohale kirikusaali keskel. Võimsal lühtril (kõrgus umbes 3 meetrit ja läbimõõt 2,7 meetrit) on kümme suurt haara, mille tippudes asuvatelt ümarvaagnatelt kerkivad viieharulised küünlalühtrid. Kokku kannab kroonlühter 50 küünalt. Kaunistuselementidena domineerivad akantus ja helmesnöör, haarade tüvepoolset osa ilmestab spiraalne kujundus. Kroonlühter on stiililiste tunnuste põhjal otsustades valmistatud Venemaal. Vaevalt et uhkes ampiirstiilis kujundatud lühter oleks olnud arhitekt Hippiuse esimene valik, kuid kingitud hobuse suhu ju ei vaadata, eriti kui neid hobuseid on ainult üks. Meyendorffi kingitud kroonlühter jäi mitmeks aastaks kiriku ainsaks suureks lühtriks. See selgub 1873. aasta veebruaris konvendi koosolekul ette loetud koguduse kinnis- ja vallasvara nimekirjast. Kroonlühtri omanhinnaks arvati sel ajal olevat 250 rubla, mis oli sama palju kui kõigi koguduse kasutuses olevate kirikuriistade maksumus kokku. Kroonlühtrist ja kirikuriistadest kallimaks hinnati ainult surnuvanker (ühes kattega 370 rubla), kolm kirikukella (koguväärtusega 2400 rubla) ning orel (maksmata võlga mitte arvestades - 1610 rubla)." Kreem, Tiina-Mall, Tamm; Tamm, Egle. Tallinna Kaarli kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2007 (lk 104). |
Vallasmälestise kirjeldus Materjal: metall, puit, kips, pronksvärv. |