Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rist Walter Russowi haual, 19/20.saj. (graniit, maakivi)
Mälestise registri number 17044
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 18.08.1998
Registreeritud 18.08.1998

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 23.11.18

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Kivi, Objekt, Hauatähis, Hauarist.

Mälestise tunnus


Ajastu tüüpiline, raidkivitöö näide.

Sisestatud: 28.05.2014.

Kirjeldus


Hallist graniidist rist toetub hallist graniidist alusele. Risti läänepoolne külg on raiutud ehk kare pind, ülejäänud osa ristist on poleeritud pinnatöötlusega. Alussambal on poleeritud vaid idapoolne esifassaad, ülejäänud küljed on karedad.
Risti mõõdud: kõrgus 0,99 m; laius 0,49 m; paksus 0,08m.
Alussamba mõõdud: kõrgus 0,7 m; laius 0,5 m; paksus 0,27 m.
Tekst on raiutud alussamba idapoolsele küljele: „Walter Russow Jer. 31, 3“. Hauaplatsil eritunnused puuduvad, tasandatud muruplats.

Sisestatud: 28.05.2014.

Üldinfo


Kivist hauatähiste kasutamine matmisel ning meie kalmistutel on igipõline tava. Esimesed kivist hauatähised pärinevad 13.-14. sajandist, kus Saaremaal ja Lääne-Eesti kirikaedadesse püstitati trapetsiaalseid hauaplaate. Põhja- ja Lääne-Eesti kirikuaedades on aga püstitatud 17. sajandil ratas- ja maltariste. Need ristitüübid on olnud kasutusel läbi sajandite kuni tänapäevani. 1920. aastatel hakkavad kiviristid asenduma uhkete kõrgustesse pürgivate hauasammastega. 1930. aastatel muutusid aga moodsaks madalad kivisambad ning hauaplatse hakati ääristama madalate kivirantide ja hekkidega.

Sisestatud: 28.05.2014.