Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rist Gustav Esloni haua kõrval, 1915 (raud)
Mälestise registri number 17052
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 18.08.1998
Registreeritud 18.08.1998

Paikvaatlused(4)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 23.11.18

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Metall, Objekt, Hauatähis, Hauarist.

Mälestise tunnus


Ajastu tüüpiline, tööstusliku kunsti näide.

Sisestatud: 28.05.2014.

Kirjeldus


Siinkohal on käsitletud Gustav Esloni risti.
Tegemist on 20. sajandi alguse raudristiga. Risti otsad on kandilised ning keskel on kolmikvarrasmotiiv.
Risti mõõtmed: kõrgus 1,52 m; laius 0,72m.
Ristile on kinnitatud uus metallist nimeplaat, kus on tekst: „Gustav Eslon 1847-1915“. Nimeplaat on risti keskele kinnitatud raud-vardast kinnitisega.
Hauaplats on piiratud rusika suuruste graniitkividega, mis on osaliselt maa sees. Ühisel hauaplatsil on neli raudristi, mis kõik kuuluvad Eslonite perekonnale. Hauaplats on kaetud muruga.

Sisestatud: 28.05.2014.

Üldinfo


19. sajandi esimene pool tõi senikasutatud traditsiooniliste hauatähiste materjalide - kivi ja puidu kõrvale uue materjali - metalli. Ristide sepistamine ja monteerimine tehastes ning malmivalu areng tõi muudatusi ka kalmistukultuuri. Uus tehnoloogia võimaldas teisi vorme.
Esimesed malmivalust ristid püstitai 1830ndatel ja olid kasutusel kuni 1930. aastateni. Kõrvuti malmivalust ristidega hakati valmistama sepisriste; algul külaseppade, 19. sajandi keskel aga juba artellide poolt. 19. sajandi keskel hakati püstitama ka metallist hauapiirdeid. Sepisristid ning hauapiirded olid valdavalt kasutusel kuni 1930. aastateni.

Sisestatud: 28.05.2014.