Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Altar, Chr. Ackermann, 17. saj. II pool (puit, polükroomia)
Mälestise registri number 17065
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 27.08.1998
Registreeritud 27.08.1998
Mälestise vana number 949

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 22.03.24

Menetleja: kunstipärandi nõunik, Kadri Tael

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Puit, Objekt, Sisustus, Kirikusisustus.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui nimeka Tallinna kujuri Christian Ackermanni poolt valmistatud polükroomne altarisein barokkajast 17. sajandi II poolest

Sisestatud: 02.07.2007.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 949

Sisestatud: 02.07.2007.

Kirjandus


Tiina Pikamäe. Christian Ackermanni Järvamaa altarid. - Renovatum 1995.
Reet Rast. Järva-Madise kiriku altarimaal. - Renovatum 1993, lk 9.
Tannar Ruuben. Analüütilised ja füüsikalised uurimismeetodid puit- ja lõuendmaalide puhul. Järva-Madise kiriku kahekihilise altarimaali uurimine, - Renovatum 1993, lk 10-27.

Sisestatud: 19.08.2015.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: puit, õlivärv.
Tehnika: aaderdatud, nikerdatud, polükroomia, tisleritöö.
Autor, valmistamise koht: Christian Ackermann, Tallinna meister
Dateering: 17. sajandi viimane kolmandik
Mõõtmed: kõrgus ca 302 cm, laius ca 245 cm; predella kõrgus ca 48 cm; akantusäärise max laius ca 41 cm
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): -
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): mustunud, tolmunud, värvi- ja puidukahjustusi, pragusid; parempoolselt ääriselt puudub õiesüdamik, akantusleht katkine
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Barokne altarisein kahe lehtkapiteeli omava ümarsambaga (mille kohal rosett), külgedel ažuurne akantus- ja kõhrornament (kummalgi küljel detailides erinev; motiiv granaatõuna- ja roosiga, laius ca 23 cm) ning tipus lai karniis, millel seisavad kolm täisplastilist elavais poosides skulptuuri: keskel pjedestaalil Kristus-Võitja, kummalgi äärel väljasirutatud tiibadega ingel. Kristuse pjedestaali esiküljel kõrgreljeefne keerub, avali suu ja pikkade laiali tiibadega. Kummalgi predella külgliseenil erinev lehviga kokku seotud kimp kahe õie ning kahe rippuva tutiga.
Praegune altarimaal „Kristus ristil“ aastast 1866 (Th. A. Sprengel). Varasem altarimaal, samuti „Kristus ristil“, asub Järvamaa muuseumis. Restaureerimise käigus 1990. aastate algul ennistuskojas „Kanut“ tuvastati, et tegemist on ülemaalinguga, mis varjab algset kujutist „Ülestõusmine“ (vt. R. Rast. Järva-Madise kiriku altarimaal. Renovatum Anno 1993, lk. 9); parempolsel äärisel värvisondaaži paigas nähtav roosakaspunane värv
Altar on esiküljelt tahveldatud kahe orelirõdu rinnatisetahvlile sarnase tahvliga.
Christian Ackermann, kõrgbarokiaja Tallinna viljakamaid kujureid ja puunikerdajaid, 1670. aastate algusest kuni 1710
S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 291-292: Von geringerem Umfang ist der Altaraufsatz in der Kirche von St. Matthäi Kr. Jerwen. Dass er ein Werk von Ackermann ist, geht aus der Figurenskulptur und der Ornamentik hervor. Das moderne Altargemälde ist von einem einfachen Säulengerüst umgeben, das von Knorpelflügeln flankiert und von Knorpelvoluten gekrönt wird, in deren Mitte ein Christus auf einem grossen Cherubskopf thront. Ausser der Christusgestalt besteht der Figurenschmuck nur aus Engeln. Der Knorpel hat hier schon zum Teil einen blattähnlichen Charakter angenommen und wird mit Blumensträussen kombiniert. Volkommen klassizistische Rosetten schmücken die Basen.
T. Pikamäe. Christian Ackermanni Järvamaa altarid. Renovatum Anno 1995: Järva-Madise kiriku altar on lihtne ühekordne ehitis vaimulike talituste pidamiseks, mida kannavad kaks siledat ja saledat korintose sammast. Kogu altari ülevuse ning kandvuse moodustab ülal sammastele toetuval sirgel karniisil asuv kolmefiguuriline grupp. Kõigest kõrgemal seisab Kristus kui maailmavalitseja, temast kahel pool ornamendi keskel on kaks inglit. Ehkki külgmised, meisterlikult teostatud ornamentaalsed reljeefid, altarile vajalikku raami luues, mõjuvad hästi, on paremini õnnestunud hoogsad, liikumist täis, vabalt seisvad ümarplastilised figuurid. Skulptuuride dünaamika rajaneb keha ilmekale hoiakule, käte laialisirutatud asetusele ning lehviuvale riietusele. Järva-Madise kiriku altari karniisipealse ülesehituses on sarnasust nii Vigala kiriku kui ka Simuna kiriku altaritega. Samasugune ornament ja putokonsool eksisteerib Vigala kiriku omas, taoline figuuride paigutus Simuna kiriku altaris. Järva-Madise altar on saanud väga meeldiva ja loomuliku sümbioosi mõlemast umbes samal ajal loodud altari ülaosa lahendustes. Kuid tuleb veel rõhutada Järva-Madise altari figuuride sarnasust II Maailmasõjas hävinud Chr. Ackermanni ühe uhkema teose, Märjamaa kiriku ovaalse, ornamendi- ning figuuririkka altari skulptuuridega. Just Järva-Madise ning Märjamaa kiriku altarite ülemistes figuurides valitseb elaanlik maailmakäsitlus, vormide sulamine ühtseks rahutuks voogavaks tervikuks. Järva-Madise kiriku altari karniisipealse ornamendi ja figuuride omavaheline hästi harmoneeruv rütm kolmnurkses kompositsioonis on krooniks altarile ning põhjendab Chr. Ackermanni loomingule üldiselt omase külgfiguuride puudumise.
…Järva-Madise kiriku altariga sarnaseid töid leidub Lätis Dikli (17. sajandi II pool) ja Rinda kirikus (1774.a.), mis näitab, et taoline stiil oli levinud ka Kuramaal ning püsis Põhja-Baltikumis küllaltki kaua.
Vana altarimaali kohta: R. Rast. Valguse võit. Eesti Sõnumid, 13. aprill 1995
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane.

Sisestatud: 02.07.2007.