Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui barokne Tallinna meistrite Lüdert Heistmanni ja Elert Thiele valmistatud kantsel 17. sajandi keskpaigast.

Ajalugu

Muinsuskaitse all alates aastast 1973 – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 950

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: puit, pronksvärv, õlivärv.
Tehnika: aaderdatud, nikerdatud, polükroomia, tisleritöö, õlimaal.
Autor, valmistamise koht: Tallinna meistrid Lüdert Heistmann, Elert Thiele (kujud)
Dateering: 17. sajandi keskpaik.
Mõõtmed: korpuse kõrgus ca 124 cm, rinnatise kõrgus seestpoolt ca 118, 5 cm; ülakarniisi laius ca 25,5 cm, allserva dekoori kõrgus ca 13,5 cm, balusternupu kõrgus ca 13 cm; samba kõrgus 64 cm, kujude kõrgus: Luukas - ca 46,5 cm, Mooses, Kristus – ca 45,5 cm; Johan
Märgid (meistrimärgid): -
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): evangelist Johannese nimetahvli värvisondaaži kohas näha valge J-täht mustal foonil
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): mustunud, kulunud, värvi- ja puidukahjustused (sh. kadunud osa seinapoolsest pealisornamendiga voluudist, naelaauke (eriti seinapaneelis); maal restauraatori poolt pandud profülaktiliste kleebistega. Kujudel leiduvad kahjustused kattevärvist vanemad. Kõla
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Seitsme valgeks värvitud ümarsambaga kantslikorpusel vähenõgusais kaarniššides nikerdkujud; lühikest mõõka ja kaalusid (kausid murdunud) käes hoidva nikerdkujuga (peaingel Miikael?) tipneb ka kuuetahulise põhiplaaniga, laia karniisiga, nurkades maskaroonidega kõlaräästas. Kantslisse viiva järsu trepi saelõikes uksepealmiku esiküljele kinnitatud nikerdustega kaksikvapp (parempoolne vapikilp - von Taube, vasakpoolne – von Lohde). Kantsli idaseinaks oleval seinapaneelil, mille külgedel soomuslitritega pilaster, kolmele püstlauale maalitud „Kolgata“ – maastik kolme ristilööduga vasakul ülanurgas, Jeruusalemma siluetiga roosatavate pilvede all ning paremassse esinurka maalitud hõõguvais toonides põõsastega.
S. Karlingi tekstis (vt. allpool) leidub viide kantsli annetamisele von Kurseli poolt 1641. Uksepealne vapitahvel – 19. saj. (seostub tõenäoliselt kantsli juures tehtud renoveerimisega 19. sajandi keskpaiku – II poolel.
Kujud kantslikorpusel:evangelist Matteus – vuntside ja pika habemega, juuksed õlgadeni, vasakus käes raamat, vasaku jala juures inglikuju, parem labakäsi murdunud;
evangelist Markus – vuntside ja habemega, avatud raamat vasakus käes, vasaku jala juures lõvipea;
evangelist Johannes – paljasjalgne siledanäoline noormees, vasakus käes hoiab raamatut, vasaku jala juures kotkas;
Kristus – hoiab vasakus käes riigiõuna (maakera ristiga), parem käsi üles tõstetud; vasak suurvarvas murdunud;
Mooses – hoiab käes kaht käsulauda; suurvarbad mõlemal jalal murdunud;
evangelist Luukas – vuntside ja habemega, vasaku jala juures härjapea.
Värvisondaaž kantsli uksepiidal näitab algset hallivärvilist marmoreeringut.
Lüdert Heistmann (Heissmann), varabarokiaja Tallinna tisler ja puunikerdaja (kodanik alates 1628, surn. 1659. Peale Järva-Madise kiriku kantsli on tema rohketest töödest Eestis enamus hävinud, alles ka Koeru kiriku kantsel
S. Karling. Holzschnitzerei und Tischlerkunst der Renaissance und des Barocks in Estland. Tartu, 1943, lk. 167-169 (Die Kanzel in St. Matthäi Kr. Jerwen (Järva-Madise), welche am Anfang der 50r Jahre des XVII. Jahrhunderts gestiftet wurde, hat eine Architektur, die von Heintzes Kanzeln inspiriert worden ist, während im übrigen ihr Gepräge durch eine Tischlerarbeit bestimmt wird, die zweifellos aus heissmanns Werkstatt stammt; man beachte u. a. die T-förmigen Nischen. Doch übertreffen die freiskulpturen (Christus und die Evangelisten) an Qualität bei weitem die übrige Arbeit. Sicherlich ist hier der Bildhauer am Werk gewesen, auf den wir oben hingewiesen und den wir mit Thiele identifiziert haben. Dieselbe charakteristische Figurenskulptur finden wir an verschiedenen Stellen im nördlischen Estland wieder. Sie kommt auch an einigen Kanzeln aus dem Ende der 50er Jahre des XVII. Jahrhunderts im westlichen Estland vor, deren Aufbau Zusammenhang mit Heissmanns Formen zeigt. Wir denken an die Kanzeln in Nuckö (Noarootsi) von 1656, in Röthel (Ridala) vom selben Jahr, auf Worms (Ormsö) von 1660 und die in St. Jakobi Kr. Pernau (Pärnu-Jaagupi) aus ungefähr gleicher Zeit… Die Kanzel in der Pfarrkirche Mynämäki in Finnland, die wir schon im Zusammenhang mit der von Heintze ausgeführten Kanzel in Taivassalo erwähnten, ist sicher auch eine Arbeit Heissmanns, denn sie ist mit der Kanzel in St. Matthäi Kr. Jerwen beinahe identisch. Die Kanzel, die schon im Jahre 1641 von einem gewissen Kursel gestiftet wurde, besitzt Figuren, die nichts mit Thiele zu tun haben, aber grosse Verwandtschaft mit den Evangelisten der Kanzel zu Kreutz zeigen.)
Koostas: Sirje Simson, kunstiajaloolane.