1735 Maal «Kristus armulauda seadmas», 19. saj. II pool (õli, lõuend)
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
| Mälestise nimi | Maal «Kristus armulauda seadmas», 19. saj. II pool (õli, lõuend) |
|---|---|
| Mälestise registri number | 1735 |
| Mälestise tüüp | Vallasmälestis |
| Mälestise liik | kunstimälestis |
| Arvel | 20.06.1995 |
| Registreeritud | 22.09.1995 |
| Mälestise vana number | 203-K |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(4)
Paikvaatluse kuupäev: 20.10.12
Menetleja: kunstiajaloolane, Sirje Simson
|
Märksõna(6)
|
Kunst, Materjal, Lõuend, Objekt, Maal, Tahvelmaal.
|
Kirjeldused(8)
|
Mälestise tunnus Muinsuskaitse alla võetud kui ajastule iseloomulikus kunstilaadis sakraalmaaliteos 19. sajandist. |
|
Kirjeldus Maal kujutab Jeesus Kristust viimsel söömaajal, kui ta seab oma järgijatele armulaua (Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles jüngritele andes: „Võtke, sööge, see on minu ihu!“ Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: „Jooge kõik selle seest, sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!“ Matteuse 26, 26–27). |
|
Asukoha kirjeldus Käärkambris. |
|
Ajalugu Muinsuskaitse all alates 1978. aastast – Tallinna kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 203 |
|
Aruanded Kunsti Restaureerimise OÜ. Carl Siegismund Waltheri maali „Kristus armulauda seadmas“ restaureerimistööde aruanne, 2012. TLPA MO arhiiv n 12 s 483. |
|
Allikad Riigi kaitse all oleva vallasmälestise kaitsekohustuse teatis nr 1524, 2003. TLPA MO arhiiv n 12 s 564. |
|
Kirjandus Eesti kunsti ajalugu. 3, 1770–1840. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2017, lk 431–432: C. S. Walther oli ka 19. sajandi algupoole olulisim altarimaalija. Tema altarimaalidele on aga ette heidetud ilmetut teostust ja kompositsiooni üksluisust. Valdavalt luteri kiriku toonasele eelistusele on nende valdav teema: „ Kristus ristil“ (Kuressaare Püha Laurentiuse kirik, 1836; Juuru Püha Miikaeli kirik 1825; Rapla Püha Maarja-Magdaleena kirik 1862; jt), kuid selle kõrval kohtame ka teisi teemasid, näiteks „Ülestõusmine“ (Oleviste kiriku Maarja kabel, 1833), „Tulge minu juurde“ (Viru-Jaagupi, 1852), „Kolgata“ (Hageri kirik, 1840), „Kristus Keetsemane aias“ (Ilumäe kabel, 1843; Urvaste Püha Urbanuse kirik, 1855) ja „Kristuslapse toomine templisse“ (Simuna Püha Siimoni ja Juuda kirik, 1836, kavand 1835 EKM). Mõningad neist on ikonograafiliselt huvipakkuvad, näiteks Viru-Jaagupi altarimaal Kristuse poolfiguuri ning armulauaveini ja -leivaga (Carlo Dolci järgi, 1834. aasta variant Tallinna Toomkirikus). Hoolimata osaliselt õigustatud kriitikast mõjub C. S. Waltheri kirikumaal siiski professionaalselt, mis on edusamm, võrreldes 18. sajandiga, kui žanridest olid arvestaval kunstilisel tasemel portree ja dekoratiivmaal. |
|
Vallasmälestise kirjeldus Materjal: lõuend, õlivärv. |