Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17472
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 29.09.1998
Registreeritud 29.09.1998
X-koordinaat 525635.50
Y-koordinaat 6575673.00
Mälestise vana number 2313
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 04.06.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Peeter Nork

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomuliku kalmerajatise ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 04.07.2007.

Kirjeldus


Mälestis kujutab endast peaaegu ümara põhiplaaniga rohust küngast, millest ulatub välja erineva suurusega raudkive. Mälestise läbimõõt on 14 meetrit, kõrgus keskmiselt 0,8 meetrit. Selgesti eristatavad on kalme põhja-, kirde- ja loodeservad. Lõunapoolne serv on raskesti määratletav, tõenäoliselt on sealt kive ja kruusa võetud. Mälestise põhjaosas kasvab pihlakas. Proovišurfist selgus, et mälestis koosneb tihedalt laotud raud- ja paekividest. 0,2 meetri sügavuselt tuli välja põletatud ja põletamata luid.

Sisestatud: 04.07.2007.

Asukoha kirjeldus


Mälestis asub Harku vallas Kumna küla maadel. Tallinn-Paldiski maantee (A 8) 24. kilomeetril, teest 70 meetri kaugusel söötis põllumaal alajaama vastas.

Sisestatud: 04.07.2007.

Ajalugu


Mälestis võeti kaitse alla Vello Lõugase viite põhjal 1972. aastal. Samal aastal koostati mälestise pass vana registri järgi numbriga 2313. Kalmet on kasutatud matmiseks I aastatuhande I poolel.

Sisestatud: 30.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise piirist arvates.

Sisestatud: 04.09.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 25.09.2014.