Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Surnumägi"
Mälestise registri number 17529
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 29.09.1998
Registreeritud 29.09.1998
X-koordinaat 533044.00
Y-koordinaat 6586364.50
Mälestise vana number -
Ava kaardil

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059) Kuupäev: 27.07.1998

Paikvaatlused(2)

Seisund: halb

Paikvaatluse kuupäev: 23.03.23

Menetleja: Harjumaa nõunik, Heli Pappel

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Kirjeldused(3)

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud kalmerajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 12.09.2014.

Ajalugu


Kalmistu "Surnumägi" (reg nr 17529) pärineb samuti eeldatavasti 13-18.sajandist. Muistise avastas 1986. aastal arheoloog Heiki Valk.

Sisestatud: 28.10.2010.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 12.09.2014.