17551 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 17551 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.10.1998 |
Registreeritud | 01.10.1998 |
X-koordinaat | 564578.59 |
Y-koordinaat | 6589534.45 |
Mälestise vana number | 105-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 11.06.10
Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Mälestis on ligikaudu ümmarguse põhiplaaniga kivikangur, mille läbimõõt on 21–22 m. Kalme ümbrus on ebatasane, mistõttu pole mälestise kõrgust üheselt võimalik määrata, kuid kalme piirid on üldiselt hästi eristatavad. Kalme lääne- ja edelaküljel maapind kergelt alaneb ning seal ulatub kangru kõrgus 1,3 meetrini. Kalmet on lõhutud – perifeersetes osades on näha mitmeid lohke. Kalme keskosa kerkib kõrge kühmuna üle ümbritseva kangru. Siia on kas kuhjatud kalme servadest võetud paeklibu või ongi kalme algselt olnud nii kõrge ja ääreosad madaldunud siit materjali võttes. Kalme harjal on u 1 m läbimõõduga madal lohk, mille teke on ebaselge. Mälestis koosneb pae- ja raudkividest, mille vahel on must muld. Kohati on kalme pinnal näha paetükke, loodesektoris on paljandunud üks suurem raudkivi. Üldiselt on mälestis tugevalt kamardunud. |
Asukoha kirjeldus Mälestis asub Jõelähtme vallas Jõelähtme külas, Tallinn-Narva maanteest (põhimaantee nr 1) u 110 m edela pool, Jõelähtme jõge ületavast maanteesillast 390 m kaugusel kagus. Kalme on Jõelähtme–Kostivere teelt (kõrvalmaantee nr 11109) kohe pärast Rebala muinsuskaitseala keskus-muuseumit kagusse keeravalt taludeni viivast teest 120 m kirdes, ristmikust 300 m kaugusel. |
Ajalugu Kalme (reg nr 17551) avastas arheoloog Vello Lõugas 1974. aasta septembris. Mälestise kohta koostas passi V. Lõugas 1975. aasta mais. Arvatavasti on tegemist kivikirstkalmega. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. |