17555 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 17555 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.10.1998 |
Registreeritud | 01.10.1998 |
X-koordinaat | 564934.31 |
Y-koordinaat | 6589271.45 |
Mälestise vana number | 109-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 22.11.23
Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalme asub paeaukudega ebatasaseks muudetud maal. Mälestis on väliselt hästi säilinud põhiplaanilt ümmargune kangur, mille läbimõõt on 10,5–11 m, kõrgus kuni 1,4 m. Kõige kõrgem on kalme loodeserv, teistest külgedest kerkib kalme üle ümbritseva maapinna 0,5–0,8 m. Kalme pind on tugevalt kamardunud, üksnes lõunakagu serval on näha suurem sügavasti maa sees istuv raudkivi. Kuigi kalme ümmargune kontuur on eraldatav, ei ole kalme piir selge, sest kalmet on ilmselt mitmest kohast madalamaks võetud. Lõhkumised pole sügavad ja on tugevasti kamardunud. |
Asukoha kirjeldus Mälestis (reg nr 17555) asub Jõelähtme vallas Jõelähtme külas, Väljari talust u 80 m kaugusel põhjas, Paemurru talust sama kaugel kirdes. Tallinn–Narva maanteest (põhimaantee nr 1) jääb kalme u 260 m edela poole, Jõelähtme jõge ületavast maanteesillast 830 m kaugusele kagusse. Kalme on Jõelähtme–Kostivere teelt (kõrvalmaantee nr 11109) kohe pärast Rebala muinsuskaitseala keskus-muuseumit kagusse keeravalt taludeni viivast teest 160 m kirdes, Kostivere tee ristmikust 670 m kaugusel. |
Ajalugu Kalme (reg nr 17555) avastas arheoloog Vello Lõugas 1974. aasta septembris. Mälestise kohta koostas passi V. Lõugas 1975. aasta mais. Arvatavasti on tegemist kivikirstkalme tüüpi kalmega. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. |