17560 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 17560 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.10.1998 |
Registreeritud | 01.10.1998 |
X-koordinaat | 564981.98 |
Y-koordinaat | 6589409.00 |
Mälestise vana number | 114-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 22.11.23
Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalmed (reg nr 17559 ja 17560) on kokku ehitatud või kokku kasvanud kalmed, mis paiknevad lõhutud kalmetest (reg nr 17556 ja 17557) 5 m lääne pool ja hästi säilinud kalmest (reg nr 17558) u 1 m lõuna pool. Kirjeldatavad kalmed on ida-lääne suunas u 19 m pikkune vare, mis on pealt üleni tihedasti kamardunud ja lage. Vare lääneosas on eristatav u 11 m läbimõõduga suurem kivikalme ja idaotsas teine väiksem 8-9 m läbimõõduga kalme. Pealispinnalt pole kahte kalmet võimalik üksteisest eristada, üksnes vare lõuna ja põhja serval on mõlemil pool vastakuti üks koht, kus kalme servajoon kooldub sissepoole, viidates kahe kalme liitekohale. Väiksem kalme (reg nr 17559) on pealt paksult kamardunud kumer kangur, mis kerkib ümbritsevast maapinnast kuni 1 m kõrgusele. Suurem kalme (reg nr 17560) on pealt suhteliselt tasane, välja arvatud mõned nõod, mis lähevad peaaegu ida-lääne suunaliselt ridastikku läbi kalme. Need on u 0,2 m sügavad ja ammu kamardunud. Kalme kõrgus on u 0,7 m. |
Asukoha kirjeldus Mälestisterühm (reg nr 17556–17562) asub Jõelähtme vallas Jõelähtme külas, Tallinn–Narva maanteest (põhimaantee nr 1) u 110 m edela pool, Jõelähtme jõge ületavast maanteesillast 800 m kaugusel kagus. Kalmegrupp jääb Narva maantee 23,75 kilomeetril endiste kuivatite juurest Paemurru ja Väljari taludeni pööravalt teelt u 70 m ida poole. Kalmegrupp on ida–lääne suunas u 90 m pikkusel ja põhja-lõuna suunas u 30 m laiusel alal. Kalme (reg nr 17556) paikneb servapidi kiviaia all, teised jäävad ridamisi nimetatud kalmest lääne poole. |
Ajalugu Kalme (reg nr 17560) avastas arheoloog Vello Lõugas 1974. aasta septembris. Mälestise kohta koostas passi V. Lõugas 1975. aasta mais. Arvatavasti on tegemist kivikirstkalme tüüpi kalmega. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. |