Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17560
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
X-koordinaat 564981.98
Y-koordinaat 6589409.00
Mälestise vana number 114-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 22.11.23

Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 27.11.2010.

Kirjeldus


Kalmed (reg nr 17559 ja 17560) on kokku ehitatud või kokku kasvanud kalmed, mis paiknevad lõhutud kalmetest (reg nr 17556 ja 17557) 5 m lääne pool ja hästi säilinud kalmest (reg nr 17558) u 1 m lõuna pool. Kirjeldatavad kalmed on ida-lääne suunas u 19 m pikkune vare, mis on pealt üleni tihedasti kamardunud ja lage. Vare lääneosas on eristatav u 11 m läbimõõduga suurem kivikalme ja idaotsas teine väiksem 8-9 m läbimõõduga kalme. Pealispinnalt pole kahte kalmet võimalik üksteisest eristada, üksnes vare lõuna ja põhja serval on mõlemil pool vastakuti üks koht, kus kalme servajoon kooldub sissepoole, viidates kahe kalme liitekohale. Väiksem kalme (reg nr 17559) on pealt paksult kamardunud kumer kangur, mis kerkib ümbritsevast maapinnast kuni 1 m kõrgusele. Suurem kalme (reg nr 17560) on pealt suhteliselt tasane, välja arvatud mõned nõod, mis lähevad peaaegu ida-lääne suunaliselt ridastikku läbi kalme. Need on u 0,2 m sügavad ja ammu kamardunud. Kalme kõrgus on u 0,7 m.

Sisestatud: 28.11.2010.

Asukoha kirjeldus


Mälestisterühm (reg nr 17556–17562) asub Jõelähtme vallas Jõelähtme külas, Tallinn–Narva maanteest (põhimaantee nr 1) u 110 m edela pool, Jõelähtme jõge ületavast maanteesillast 800 m kaugusel kagus. Kalmegrupp jääb Narva maantee 23,75 kilomeetril endiste kuivatite juurest Paemurru ja Väljari taludeni pööravalt teelt u 70 m ida poole. Kalmegrupp on ida–lääne suunas u 90 m pikkusel ja põhja-lõuna suunas u 30 m laiusel alal. Kalme (reg nr 17556) paikneb servapidi kiviaia all, teised jäävad ridamisi nimetatud kalmest lääne poole.

Sisestatud: 27.11.2010.

Ajalugu


Kalme (reg nr 17560) avastas arheoloog Vello Lõugas 1974. aasta septembris. Mälestise kohta koostas passi V. Lõugas 1975. aasta mais. Arvatavasti on tegemist kivikirstkalme tüüpi kalmega.

Sisestatud: 27.11.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 13.04.2012.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt.
Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised mitte, nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümber- ja pealematmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju, mingitel perioodidel on hauapanuseid olnud rohkem, teistel aegadel vähem.
Pronksiajal, maastikul kõrgematel kohtadel rühmiti paiknevatesse ümara põhiplaani ja keskse kivist kirstuga kivikirstkalmetesse maeti surnuid valdavalt põletamata. Samasse aega jäävad ka siinsed üksikud laevkalmed. Umbes alates aastast 500 eKr kuni ajaarvamise vahetuseni rajati kindlama struktuurita kangurkalmeid, kuid valdavalt siiski korrapärastest ida-läänesuunalistest taranditest koosnevaid tarandkalmeid. Neisse maeti surnud enamasti põletatult, kuid on leitud ka põletamata luudega tarandkalmeid. Keskmisel rauaajal kasutati matmispaikadena jätkuvalt tarandkalmeid, uue traditsioonina levis kivivarekalmete ja alates 10. sajandist Saaremaal kiviringkalmete rajamine. Enamik noorema rauaaja kivikalmetest on põletusmatustega. Tarandkalmed ja korrapäratu struktuuriga kivikalmed jäävad üksikult kõrgematele küngastele ja seljakutele põllumaade keskel, vaid Lõuna-Eestis asetseb osa tarandkalmeid rühmiti.

Sisestatud: 05.08.2014.