17598 Kivikalme "Ristikangrumägi"
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme "Ristikangrumägi" |
---|---|
Mälestise registri number | 17598 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.10.1998 |
Registreeritud | 01.10.1998 |
X-koordinaat | 564335.78 |
Y-koordinaat | 6592258.54 |
Mälestise vana number | 2267 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 22.11.23
Menetleja: Arheoloogianõunik, Eero Heinloo
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(4)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu. |
Ajalugu „Ristikangrumäe“ kalmed said arheoloogiateadusele tuntuks 1920. aastatel, kui kolme neist uuris balti-saksa arheoloog A. Friedenthal. 1970. aastate alguses arheoloog Vello Lõugas koos kodu-uurija Oskar Raudmets tegid kalmevälja täpsema kaardistamise ja avastasid ka uusi kalmeid, üksikuid kalmeid leidis V. Lõugas hiljemgi (1970-1980. aastatel). Viimati kaardistati „Ristikangrumäe“ kalmeid enne golfiväljaku rajamist ning nende tööde käigus avastati juurde veel üks oletatav kalme, üks põllupeenar ja paar põllukivihunnikut ning asulakoht (Kadakas, V. 2003. Arheoloogilised uuringud Ristikangrumäel. Käsikiri Muinsuskaitseameti arhiivis). Peamiselt on Ristikangrumäel tegemist kivikirstkalmetega. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise asukoht on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. |