Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Laualühter kolme tulega, 19. saj. (segametall)
Mälestise registri number 1766
Mälestise tüüp Vallasmälestis
Mälestise liik kunstimälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 22.09.1995
Mälestise vana number 234-K

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 26.01.05

Menetleja: TKVA peaspetsialist, Viive Leitsar

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Metall, Tavametall, Objekt, Valgusti, Lauavalgusti.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaine ajastuomase kunstilise kujundusega kirikuvalgusti historitsismiajast 19. sajandist.

Sisestatud: 12.11.2006.

Kirjeldus


Balustervormiline, kaarjate külghaaradega laualühter (samasugune kui reg. nr. 1762, 1763, 1766, 1769, 1770, 1771).

Sisestatud: 12.11.2006.

Asukoha kirjeldus


Hoitakse kooriruumis kapis.

Sisestatud: 12.11.2006.

Ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1978. aastast – kohaliku tähtsusega kunstimälestis nr. 234
Kuulub Tartu ettevõtja Eduard Drossi kauba hulka - 1915.a. kataloogis (Katalog und Preiskurant der Anstalt für Kirchengeräte und Ornamentik Eduard Dross Jurjew, Livland) nr. 129. Võib pärineda ajavahemikust 19. sajandi viimane kolmandik (Drossi ettevõte tegutses aastast 1865) - 20. sajandi I veerand. Sellist väga levinud tüüpi laualühtreid leidub paljudes Eesti kirikutes.

Sisestatud: 12.11.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: messing.
Tehnika: hõbetatud, monteeritud, treitud, trugitud, valatud.
Autor, valmistamise koht: Eduard Drossi ettevõte Tartus
Dateering: 19. sajandi viimane kolmandik – 20. sajandi algus
Mõõtmed: varreosa kõrgus 29 cm, jalami Ø 15,7 cm, haaraosa kõrgus ca 20,8 cm, laius (koos rasvataldrikutega) 32,2 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): jalami põhja all paberkleebisel trükikirjas muinsuskaitsenumber K 234 III 4. 36
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): oksüdeerunud, hõbetis haaradel säilinud, varreosal kulunud messingi paljandumiseni jalami profileeringult ja jalamil leiduvatest kriimustuskohtadest.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): väga levinud tüüpi laualühter, koosneb kolmetisest haaraosast ja küünlajalana kasutuskõlblikust, lameda rasvataldriku ja silinderja küünlapiibuga tipnevast balustervarrest, mis seisab ümmargusel kumeral, profileeritud servaga jalamil; laualühtri varreosa kasutuses olnud küünlajalana (koos paarikuga reg. nr. 1769), mistõttu on hõbetis kulunum

Sisestatud: 12.11.2006.