17676 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 17676 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.10.1998 |
Registreeritud | 01.10.1998 |
X-koordinaat | 558754.72 |
Y-koordinaat | 6588779.34 |
Mälestise vana number | 170-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(2)
Paikvaatluse kuupäev: 01.06.10
Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Maastikul visuaalselt jälgitav kalme struktuur ja kalmele omase kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kalme on tõenäoliselt asunud tasasel maal, millest on säilinud ainult kalmest lõuna poole jääv osa, kõigist ülejäänud külgedest piiravad kalmet suured paeaugud. Kalme algne kõrgus ümbritsevast maapinnast on jälgitav üksnes lõuna poolsel küljel – 60 cm. Kalme on põhiplaanilt ümmargune, tõenäoliselt on tegemist kivikirstkalmega. Pealt on kalme puhas ja lage ning tugevasti kamardunud. Kalme läbimõõt on põhja-lõuna suunas 11 m ja lääne–ida suunas 12 m. |
Asukoha kirjeldus Kalmeväljale pääseb Tallinn-Narva maanteelt läbi Maardu mõisa Maardu külla viivat teed mööda. Veski talu õues kõrgub suur hollandi tuuleveski, mis paistab kaugele hea orientiirina. Kalme asub Talu hoonetest lääne poole jääval paemurru alal. |
Ajalugu Kalme (reg nr 17676) avastas arheoloog Vello Lõugas 1974. aastal, kes koostas järgmise aasta aprillis ka mälestise passi. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsealustel kalmetel 17673, 17675, 17676 ja 17681 on ühine kaitsevöönd. Kaitsevööndisse kuulub Veski talust lääne pool paiknev kunagine paemurd ning hollandi tüüpi tuuleveski lähiümbrus. Lääne, loode, edela ja lõuna küljel on kaitsevööndi piiriks kiviaed, põhja osas kulgeb piir kümmekond meetrit aiast lõuna pool. Idaosas on piiriks Veski talu hooned, millest kuulub kaitsevöödisse tuulik. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised mitte, nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümber- ja pealematmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju, mingitel perioodidel on hauapanuseid olnud rohkem, teistel aegadel vähem. |