17800 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 17800 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.10.1998 |
Registreeritud | 01.10.1998 |
X-koordinaat | 556907.50 |
Y-koordinaat | 6587470.83 |
Mälestise vana number | 143-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 27.05.10
Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Maastikul visuaalselt jälgitav kalme struktuur ja kalmele omase kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Tõenäoliselt on tegemist ümmarguse põhiplaaniga kivikirstkalmega, mille läbimõõt põhja–lõuna suunas on 10,3 m ja Ida–lääne suunas 9,7 m. Kalme loodeserv on kõrgem kui kaguserv. Kalme idapoolsel osal on näha kunagise pinnase eemaldamise jälgi. |
Asukoha kirjeldus Kalmete juurde pääseb Saha külast Maardu mõisa viivalt teelt Uuevälja talu juurest lõuna suunda viivat teed mööda. Kalmete rühm jääb ülamainitud teest paremale, vana Välja talu hoonete vastas paikneva endise mõisaküüni ning 2002 rajatud elamu ümbrusesse. Kalme jääb mõisaküüni nurgast ligemale 10 m ida poole. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitse alustel kalmetel 17799; 17800; 17808; 17801; 17803 ja 17802 on ühine kaitsevöönd, mis paikneb endisest mõisaküüni ja 2002 aastal rajatud elamu kagu pool. Kaitsevöönd hõlmab põhiliselt põhjapoolse osa kiviaiaga piiratud õuealast (endisest karjaaiast), ületades selle ulatuse kirde ja kagu poole. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |