Mälestise tunnus

Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Kirjeldus

Kalme on ümmarghuse põhiplaaniga, selle läbimõõt on u 11,5 m; kõrgus ümbritsevast maapinnast kuni 70 cm.

Asukoha kirjeldus

Kalme asub kohalikus maastikus pisut kõrgemal kohal. Lähimad Vandjala küla hooned (Põldmäe, Jäätma, Kopli talud) jäävad sellest u 500-600 m SO-poole. Peterburi teest jääb kalme u 680 m S-poole, Peterburi teelt Kostiverre viivast maanteest aga u 290 m O-poole.
Kalme asub ühes rühmas koos kalmetega reg nr 17827-17831, 17833-17836.

Kaitsevööndi ulatus

Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.