Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17846
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
X-koordinaat 561475.32
Y-koordinaat 6590867.71
Mälestise vana number 54-k
Ava kaardil

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059) Kuupäev: 27.07.1998

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 15.04.24

Menetleja: Põhja-Eesti arheoloogianõunik, Silja Möllits

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Kirjeldused(6)

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 20.09.2014.

Kirjeldus


Kalme on põhiplaanilt ümmargune korrapärane vare, mille läbimõõt põhja-lõuna suunas on 15 m ja ida-lääne suunas 15,7 cm. Kalme kerkib üle ümbritseva maapinna kuni 0,7 m. Kalme lõunaserv on madalam. Pealt on kalme tihedasti kamardunud. Läbi murukamara ulatuvad maapinnale sügavasti maa sees istuvad raudkivid. Torkab silma, et raudkivide vöönd palistab üksnes kalme servaosa umbes 3-5 m laiuselt, samal ajal kui kalme keskosa on kivideta. Kalme pealispind on kergelt konarlik, kuigi nõod ja lohud pole üldiselt sügavamad kui 10-20 cm (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.01.2016.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Võerdla külas, Jõelähtme-Kemba teest (nr 11260) põhja pool, avatud maastikul. Kalme lähiümbruses asub rohkesti kivikalmeid ja lohukive.

Sisestatud: 13.01.2016.

Ajalugu


Kalme on avastatud V.Lõugase poolt 1974.a. kevadel. Kalmest leide ei teata. Arheoloogiliselt pole kalmet uuritud. Kalme on rajatud tõenäoliselt I aastatuhandel e. Kr kivikirst-kalmena. Kalme on esitatud kaitse alla võtmiseks 1974.a.detsembris. Mälestisele on koostatud passi arheoloog V. Lõugas 1975.a.septembris (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 13.01.2016.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 14.06.2015.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 20.09.2014.