Mälestise tunnus

Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Kirjeldus

Kalme on üldiselt tugevasti kamardunud. Välise vaatlusel jääb mulje, et kalme kirde külge on veidi maha lükatud , sest siin on serv 5 m pikkuselt sirge ja üsna järsk. Kalme kaguserv on lauge ja sulab ilma selgema järsu piirita ümbritsevasse maapinda. Ka loodeserv on lauge, kuid selgemini eraldatav, kivideta ja lage. Kalme kagusektorit ja jalamit katavad hõredalt kivid. Kalme on põhiplaanilt ümmargune. Läbimõõt põhja-lõuna suunas 8,6 m ja ida-lääne suunas 9,6 m. Kõrgus kirdeserval 80-90 cm, teistel külgedel 50-60 cm. Proovišurf kalme keskpunktist 1,5 m kirde pool näitas, et kalme koosneb ülemises kihis paekividest ja pruunikast mullast, milles polnud näha põletusmatuste jälgi (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Võerdla külas, avatud maastikul. Kalme lähiümbruses asub rohkesti kivikalmeid ja lohukive.

Ajalugu

Kalme on avastatud arheoloog V. Lõugase poolt 1974.a. mais. Kalmet ei ole arheoloogiliselt uuritud. Leide kalmest pole. Arvatavasti on tegemist kivikirstkalmega. Kalme on rajatud I aastatuhandel e.Kr. Kalme esitati kaitse alla võtmiseks 1974.a. detsembris. Mälestisele on koostanud passi 1975.a oktoobris arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Kaitsevööndi ulatus

Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Üldinfo

Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.