17851 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 17851 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.10.1998 |
Registreeritud | 01.10.1998 |
X-koordinaat | 561121.54 |
Y-koordinaat | 6591205.17 |
Mälestise vana number | 59-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(1)
Paikvaatluse kuupäev: 25.06.10
Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Kirjeldus Kalme on pealt lage ja tasane ning paksult kamardunud. Põhiplaan on enam-vähem ümmargune, läbimõõt põhja-lõuna suunas 16 m ja ida-lääne suunas 14,5 m. Kõrgus 2 m kuni 0,8 m. Kalme servad on madalamad kui keskosa, sulades ümbritseva maapinnaga aeglaselt kokku. Siiski on kalme kontuur hästi jälgitav. Kalmet ei paista olema lõhutud, küll aga rikutud tema välimust - kalme lõunaserva juurde kogutud suure raudkivide lasuga. Ka kalme põhja-ja kirdeservale on kogutud hõredamalt kive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Võerdla külas, avatud maastikul. Kalme lähiümbruses asub rohkesti kivikalmeid ja lohukive. |
Ajalugu Kalme on esmakordselt registreeritud arheoloog V. Lõugase poolt 1974.a. kevadel. Kohalikud elanikud kalmet ei teadnud. Kalmest ei ole ka midagi juhuslikult leitud. Arheoloogiliselt pole kalmet uuritud. Arvatavasti on tegemist kivikirstkalmega ja kalme on dateeritav tõenäoliselt I aastatuhande teise poolde e Kr. Kalme esitati kaitse alla võtmiseks 1974.a. detsembris. Mälestisele on koostanud passi 1977.a sügisel arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |