Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 17851
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 01.10.1998
Registreeritud 01.10.1998
X-koordinaat 561121.54
Y-koordinaat 6591205.17
Mälestise vana number 59-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 25.06.10

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Gurly Vedru

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 20.09.2014.

Kirjeldus


Kalme on pealt lage ja tasane ning paksult kamardunud. Põhiplaan on enam-vähem ümmargune, läbimõõt põhja-lõuna suunas 16 m ja ida-lääne suunas 14,5 m. Kõrgus 2 m kuni 0,8 m. Kalme servad on madalamad kui keskosa, sulades ümbritseva maapinnaga aeglaselt kokku. Siiski on kalme kontuur hästi jälgitav. Kalmet ei paista olema lõhutud, küll aga rikutud tema välimust - kalme lõunaserva juurde kogutud suure raudkivide lasuga. Ka kalme põhja-ja kirdeservale on kogutud hõredamalt kive (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.10.2015.

Asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Võerdla külas, avatud maastikul. Kalme lähiümbruses asub rohkesti kivikalmeid ja lohukive.

Sisestatud: 28.10.2015.

Ajalugu


Kalme on esmakordselt registreeritud arheoloog V. Lõugase poolt 1974.a. kevadel. Kohalikud elanikud kalmet ei teadnud. Kalmest ei ole ka midagi juhuslikult leitud. Arheoloogiliselt pole kalmet uuritud. Arvatavasti on tegemist kivikirstkalmega ja kalme on dateeritav tõenäoliselt I aastatuhande teise poolde e Kr. Kalme esitati kaitse alla võtmiseks 1974.a. detsembris. Mälestisele on koostanud passi 1977.a sügisel arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.10.2015.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil.

Sisestatud: 27.04.2015.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 20.09.2014.