17856 Kivikalme
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kivikalme |
---|---|
Mälestise registri number | 17856 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 01.10.1998 |
Registreeritud | 01.10.1998 |
X-koordinaat | 560545.87 |
Y-koordinaat | 6590834.72 |
Mälestise vana number | 64-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(6)
Paikvaatluse kuupäev: 23.08.23
Menetleja: Põhja-Eesti arheoloogianõunik, Silja Möllits
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Kivikalmele iseloomulik ehituskonstruktsioon, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Asukoha kirjeldus Kivikalme asub endise jaotuse järgi Jõelähtme kihelkonnas. Kivikalme paikneb Rebala muinsuskaitsealal, Tallinn- Narva maanteest (nr 1) põhjapool ja Jõelähtme-Kemba teest (nr 11260) lääne pool avatud maastikul. |
Ajalugu Kalme on tõenäoliselt pärit I aastatuhandest e.Kr. Kalme on avastatud arheoloog V. Lõugase poolt 1973.a. Kalmest on leitud peale lõhkumist väikeste raudkivide, musta mulla ja suuremate raudkivide vahelt põlenud ja põletamata luutükikesi ja üks inimese hammas (luud asuvad Ajaloo Instituudi kogudes). Kalme on esitatud kaitse alla võtmiseks 1974.a detsembris. Mälestisele on koostanud passi 1975.a mais arheoloog V. Lõugas (Mälestise ajalugu on koostatud mälestise passi põhjal). |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise läbimõõt on 30 m, mille keskpunkt on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. |
Üldinfo Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem. |