17911 Kalmistu
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kalmistu |
---|---|
Mälestise registri number | 17911 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 02.10.1998 |
Registreeritud | 02.10.1998 |
X-koordinaat | 524328.31 |
Y-koordinaat | 6563184.64 |
Mälestise vana number | - |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(6)
Paikvaatluse kuupäev: 20.03.19
Menetleja: Arheoloogiapärandi osakonna juhataja, Helena Kaldre
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Matmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht. |
Asukoha kirjeldus Kalmistu paikneb Haapsalu mnt. vahetult idas, kirde-edela suunalisel seljakul, Kuuse talu ja teisele poole Vasalemma jõge asuva Töökmani talu vahel. Tegemist metsase alaga, sellest idas lagendik. |
Ajalugu Esmakordselt on kalmistut kirjeldanud arheoloog Marta Schmiedehelm 1925. aasta suvel Nissi kihelkonna kohta koostatud arheoloogilises kirjelduses (lk 12). Nõukogude perioodil oli kalmistu kohaliku, st rajooni-tasandi kaitse all, kandes numbrit nsi-15. Topograafiline kirjeldus oli toona järgmine: Tallinn-Ääsmäe-Haapsalu maantee Vasalemma jõe Laitse sillast 70-200 m kirdes, jõest põhja pool maanteega paralleelsel, teest kuni 50 m ida poole jääval mändidega kaetud liivaseljandikul, end. Töökmanni veskist 40-180 m põhja pool. Mälestis oli kantud ka toonasele Haiba sovhoosi maakasutusplaanile (leht 1). Pärast Eesti Vabariigi taastamist kontrolliti seni muinsuskaitse all olnud mälestiste andmed üle ning mälestise tunnuste olemasolul võeti muistised Eesti Vabariigi muinsuskaitseseaduse (vastu võetud 1994) alusel uuesti kaitse alla. Teie valduses olev kalmistu tunnistati mälestiseks 27.07. 1998 kultuuriministri määrusega nr 20. |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. Mälestise väliskontuur on nähtav Maa-ameti kaardil kultuurimälestiste ja kitsenduste kihil. |
Üldinfo Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis). |