17990 Kultusekivi • Mälestised

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Foto: Armin Rudi, 27.08.2003. Vaade mälestisele kagust. Foto: Ulla Kadakas, 01.09.2012. Mälestis loodest. Foto: Ulla Kadakas, 01.09.2012. Mälestis kirdest. Foto: Ulla Kadakas, 01.09.2012. Lohud kivi kõrgeimal nukil. Foto: Ulla Kadakas, 01.09.2012.
Mälestise nimi Kultusekivi
Mälestise registri number 17990 Mälestise vana number 501-k
Registreeritud Kinnismälestis Liigitus arheoloogiamälestis
Märksõna
  • Arheoloogia
    • Kultuspaigad
      • Kultusekivi
Arvel 02.10.1998
Registreeritud 02.10.1998
Määrused ja käskkirjad "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998 määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059) Kuupäev: 27.07.1998
Katastrikood
Aadress
Inspekteerimised

Seisund: rahuldav
Inspekteerimise kuupäev: 01.09.2012
Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Ulla Kadakas

Kirjeldused

Liik: Mälestise tunnus

Kivi (rändrahn) ja selle asukoht maastikul, tehislikud lohud kivil. Teaduslikku informatsiooni ja kultuuriväärtusega asju sisaldav pinnasekiht kivi ümbruses.

Sisestatud: 02.10.2014

Liik: Üldinfo

Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 02.10.2014