Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kääbasmägi"
Mälestise registri number 17994
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 02.10.1998
Registreeritud 02.10.1998
X-koordinaat 554220.80
Y-koordinaat 6562338.79
Mälestise vana number 203
Ava kaardil

Paikvaatlused(2)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 01.06.15

Menetleja: Harjumaa vaneminspektor, Armin Rudi

Märksõna(1)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Kivikalmele iseloomuliku ehituskonstruktsiooni, inimluude ja teaduslikku informatsiooni sisaldava kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 10.02.2009.

Ajalugu


Kalme kohta leidub andmeid Jaan Jungi teoses "Muinasaja teadus eestlaste maalt" (III, Tartu 1910) ning R. Känd i poolt koostatud Kose kihelkonnakirjelduses (1925, TLÜ AI arheoloogiaarhiiv).

Kalme tunnistati mälestiseks 1964. aastal, objekt kandis registri numbrit 203. Mälestise passi koostas arheoloog Mati Mandel 1974. aastal.

Sisestatud: 10.02.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 10.02.2009.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 12.09.2014.